Uudised
Sirje Rank
7. aprill 2009 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

IMFi uus tulemine

"IMF on tagasi!" ütles tippkohtumise järel fondi juht Dominique Strauss-Kahn, kes alles aasta eest oli ametis IMFi ajaloo suurimate koondamistega. Abitahtjaid lihtsalt polnud - raha sai mujaltki, tarvitsemata end "IMFi orjuse" alla painutada, nagu Eestiski IMFi abi tingimustest arvatakse.

Pöördehetkeks sai finantsturge vapustanud USA investeerimispanga Lehman Brothers pankrot, mis laenuturud seiskas. Läinud aasta novembrist sai IMFi jaoks kõigi aegade tegusaim kuu - laene lepiti kokku enam kui 40 miljardi dollari väärtuses.

Kriis levis arenevatele turgudele, sh Kesk- ja Ida-Euroopasse, kus esimesena palus abi Ungari. Siis tulid Ukraina, Valgevene, Serbia, Läti, Rumeenia. Analüütikute arvates on aja küsimus, mil IMFi ukse taga on Leedu või mõni muu riik. Eesti mitte. "Jäägu see puutumatuks varuks," ütles peaministri nõunik Aare Järvan.

Viimati oli IMF tähelepanu keskmes 1997. aastal alanud Aasia kriisis, kus fond pani kokku rekordilisi abipakette. Seda aga ränki reforme nõudes, mis tõi tavainimestele palju kannatusi ja massilisi koondamisi, söövitades akronüümi IMF inimeste teadvusesse tähenduses "I am fired" (olen vallandatud - toim).

Traumast pole ikka veel toibutud, ehkki IMF on tagantjärele liigset karmust möönnud. "Üksi IMFi nimi paneb inimesed värisema ja finantsturud vappuma," põhjendas Lõuna-Korea rahandusminister huvi puudust IMFi uue abi järele.

Nüüd aga on maailma juhtivad riigid (G20) äsja Londonis otsustanud, et IMFist saab keskne instants, mille kaudu jõuab abivajajateni lõviosa maailmamajanduse toetamiseks eraldatud triljonist dollarist. Risk on, et kui riigid abi vastu ei võta, ei suuda IMF kriisi lahendamisel keskset rolli mängida ning sellest võib kannatada kogu maailmamajanduse toibumine.

Et see nii ei läheks, leevendab IMF abilaenude tingimusi. Riigid, mille majandus on tugeval alusel, kuid mis on raskustes väliskeskkonna mõjul, saavad kriisi ennetuseks tugilaenu, ilma et peaks ellu viima radikaalseid reforme. Sihtgrupis on Mehhiko, Tšiili, Brasiilia, Singapur, Lõuna-Korea, Taiwan, Poola.

Riigid kardavad IMFi abi kasutamisest "märki külge" saada, kuid ots on siiski lahti tehtud - Mehhiko teatas äsja, et taotleb fondilt kuni 48 miljardi dollari suurust ennetavat tugilaenu. See läheks käiku vaid vajaduse tekkides. Järgmisena võiks lihtsama laenu saada Türgi, mis on keeldunud IMFi abi jaoks eelarvet kärpimast ja makse tõstmast, kuna majandus on järsus languses.

Leebem on IMF olnud ka halvemas seisus riikide suhtes. Läti näiteks sai võimaluse probleemid lahendada valuutat devalveerimata, mis on olnud IMFi laenude tavalisemaid tingimusi. Nüüd testib Läti fondi paindlikkust ka eelarvedefitsiidi osas, mis ületab kokkulepitud piiri. Sama probleem on Ukrainas, kuhu IMFi missioon naasis sel nädalal kõnelusi jätkama.

Kriitikute sõnul on IMF juba liigagi järeleandlik.

G20 tegi IMFi ülesandeks ka kontrollimise, kuidas riigid antud lubadustest kinni peavad. Samuti kasvab IMFi roll kriiside ennetamisel, ehkki seni pole harvad juhud, kus riigid on eelistanud IMFi nõu eirata.

Uudne on aastakümneid eelarvedistsipliini jutlustanud IMF üleskutse suurendada majanduse ergutamiseks avaliku sektori kulutusi. Nii uudne, et USA presidendi majandusnõunik Lawrence Summers nimetas seda "pehmelt öeldes ajalooliseks sündmuseks".

Suuri muutusi oteeb läbi ka IMFi ise. Arenevad riigid nõuavad suuremat sõnaõigust - edaspidi ei pruugi IMFi otsused nii tihti USA ja Euroopa liini järgida. Hiina on värskelt tõstatanud uue maailmavaluuta teema, mis asendaks dollarit ning võiks olla valuutakorvil põhinev IMFi arveldusühik SDR. See annaks IMFile kaalu juurde.