Tallinn hakkab maakondade ettevõtlust dirigeerima

"Maakondlikus osakonnas saab esitada ettevõtluse alustamise toetuse avalduse koos äriplaaniga, mis seejärel edastatakse töötukassa keskkontorisse, kus hinnatakse äriplaani sisuliselt, otsustatakse toetuse andmine ja ka makstakse toetus välja," rääkis töötukassa juhatuse liige Pille Liimal muutustest. Otsuse teeb töötukassa, kuid vastavalt valdkonnale on neil Liimali sõnul võimalus küsida eksperthinnanguid.

Liimali kinnitusel läheb töökorralduse muutmisega paremaks see, et äriplaane hinnatakse ühtemoodi. "Saame paremini aru, kas plaan on teostatav või on see suure riskiga," märkis ta, kuid rõhutas samas, et ümberkorraldus ei tähenda, et varem oli midagi halvasti.

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja kohusetäitja Lauri Tammiste kinnitas, et praegu ei kao EASi starditoetus kuhugi. Küll aga analüüsitakse lähema aasta jooksul seda, kas on vaja mõlemal organisatsioonil sarnast toetust anda või peaks EAS suunduma rohkem n-ö kiirele kasvule suunatud alustajate toetamisele ja tööturu amet rohkem hõivet pakkuvate startijate toetamisele.

Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna ütles, et kindlasti muudab toetuste üle otsustamise koondamine Tallinasse asja hullemaks.

"Pealinna rahvale, eriti nooreohtu ametnikele, on omane inimeste tegijateks ja jobudeks jagamine, ja mida kaugemal pealinnast ja mida väiksem ettevõtlusüksus, seda jobum. Kui nüüd kõrgelt ja kaugelt keskkontorist kõigi toetuste üle otsustama hakatakse, ei lähe asi kindlasti paremaks," ütles Kärsna.

Kärsna kommenteeris, et EAS on näiteks tasapisi suurendanud nõustamistoetuste projektide taotlemise miinimumpiiri, mille tõttu on kohalikel arenduskeskustel keeruline saada pisiettevõtjate koolitamise jaoks toetust. Ilmselt ei tundu Tallinnast vaadates kohalike pisiettevõtjate olemasolu eriti oluline olevat, lisas ta.

EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktori Dmitri Burnaševi sõnul vahetavad nad töötukassaga esmalt toetusprogrammide rakendamise kogemusi ning uurivad programmide hindamise ja tingimuste ühtlustamise võimalusi. "EAS on rakendanud starditoetuse programmi juba aastast 2003, meil on päris hea rakendamise ja ka järelseire kogemus," sõnas ta.

"Lisaks on meil tugev võrgustik üle Eesti meie heade partnerite - maakondlike arenduskeskuste näol. Üheks aruteluteemaks on kindlasti, kuivõrd ja kuidas võiksid keskused ka töötukassale kasulikud olla," lisas Burnašev. "Esialgu ei muutu veel midagi, küll aga vahetame oma sarnase valdkonna kogemusi ja otsime optimeerimisvõimalusi, mis oleksid kasulikud mõlema organisatsiooni tõhusa töö seisukohast," ütles ta.

Pole välistatud võimalust, et töötukassa ja EASi koostöös kaob 50 000 krooni suurune starditoetus. Mida selle peale kostate? "Võimalusi on maailmas palju," kommenteeris Burnašev. "Sama küsimust küsivad minult juba ka kolleegid, kuid see on see koht, kus ma ei oska vastata. Seda otsustab majandusministeerium kui programmi omanik," lisas ta.

Seni kehtinud süsteem on kenasti toiminud. Selle eelis on kliendisõbralikkus. Taotleja on saanud koostöös arenduskeskuse või tööturuameti konsultandiga arendada oma ideed teostamisküpseks ja vajadusel täiendada oma äriplaani. Töötule, kel enamasti puudub varasem ettevõtjakogemus, on oluline, et teda igati toetataks. Väga vähesed suudavad pelgalt ettevõtjakoolituse läbimisega kohe vormistada nõuetele vastava äriplaani, seepärast peaks kohalikke olusid tundva konsultandi tugi ja nõu taotlejale hästi käepärane olema. Näost näkku suhtlemine on oluline taotlejale ja ka hindajale objektiivse otsuse tegemiseks.