Keskerakond üllatab jälle

Keskerakond kohe ikka oskab. Kas polnud 10 miljoni krooni eest võlakirjade emiteerimine geniaalne lahendus? Või otsus riputada linn valimisreklaami keeluajal täis salapärase K-Kohukese reklaame? Ka Jüri Vilmsi Sihtkapital teenis parteid hästi, kuniks uurimine selle kraani kinni keeras. Aga öeldakse, et kus kõigevägevam suleb ukse, seal avab ta akna.

Nüüd on Keskerakond saanud salapäraseid suurannetusi välismaalastelt. Esimeses kvartalis võttis partei vastu 1,7 miljoni krooni eest annetusi ja sellest tervelt 1,4 miljonit laekus Eesti avalikkusele - ja kui uskuda parteikontorit, siis ka Keskerakonnale endale - tundmatutelt heategijatelt välisriikidest.

Olgu, välismaalastelt annetuste vastuvõtmine on seadusega lubatav ja kui Keskerakond on nii tubli, et on suutnud veenda Marbellas või ükskõik kus mujal maailmas resideeruvaid ärimehi end ülal pidama, siis õnnitlused selle eest.

Raske on aga leppida Keskerakonna vastustega küsimustele, mida avalikkus nende meeste kohta esitab. Parteil oleks justkui palutud lahendada Mona Lisa naeratuse või Lihavõttesaare saladusi.

Peasekretär Priit Toobal teatab süütult, et ju on helded andjad siis Keskerakonna tegevust tähele pannud ning toetavad tsentristlikku maailmavaadet. Teised Keskerakonna liidrid pole jutukamad - ei tea, ei tunne, miks ma peaksingi? Et Keskerakond aitaks ajakirjanikel annetajatega ühendust saada, see ei tule kõne allagi. Erakonna juhatuse liige Kadri Simson ütleb, et kodulehel on annetaja kontaktiks erakonna kontakt, sest andmekaitseseadus ei luba inimeste koduseid aadresse internetti üles riputada. Hüva, andke siis see ilma internetti riputamata? Ei taha ja ei anna (hoolimata erakonnaseadusest). Huvitav, miks?

Keskerakond ei saa ometi arvata, et asi niisama jäetakse. Eesti suurim erakond saab summa, mis peaaegu võrdub terve eelmise aasta kassaga. Meedia avastab, et üks annetuste tegija on seotud Slovakkias lahvatanud skandaaliga, mille käigus peaminister sai poliitiliste vastuteenete eest villa. Nüüd annab seesama mees omast taskust 660 000 krooni, ilma et tal oleks mingit seost Eesti või Keskerakonnaga?

Muidugi tekib küsimus, mis vastuteeneid siis Keskerakond neile pakub. Küsimused muutuvad seda teravamaks, mida enam kinnistub mulje, et partei valetab (näiteks toob tänane Äripäev välja rahastaja seose Alexander Kofkiniga).

Lõpuks - eeldame korraks, et Keskerakonnale on need mehed tõesti tundmatud. Kuid erakond peaks ometi kontrollima nii suure raha allikat. Aga kui see raha on teenitud näiteks narkokaubandusega? Kas parteil pole soovi teada, miks keegi neile selliseid summasid annab? Mida rohkem mõelda, seda vähem usutavamaks Keskerakonna "meie ei tea midagi" muutub.

Autor: ÄP