Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kriitilise massi loob Balti ühisbörs ja piiriülene liitumine
Naabritena võrdlevad Eesti ja Läti tihti oma majandust ja teevad järeldusi, kellel läheb paremini - või kus on nüüd hullem majanduslangus. Parem oleks aga, kui me sellisest tegevusest liigselt ei vaimustuks. Öelda, et kellelgi on vähem probleeme kui teistel, ei ole hea müügiargument.
Müüb vaid edu. Seepärast peaksime hoopis taastama pildi endast kui stabiilse ja konkurentsivõimelise ettevõtluskliimaga ELi riikidest.
Kui mõnes ärivaldkonnas jääb koduturg liiga väikseks, tekib vajadus laieneda kõigepealt naaberriikidesse. Äriregistrite andmeil tegutseb Lätis ligi 1400 Eesti päritolu ettevõtet ja Eestis ligi 900 Läti firmat. Neid numbreid ja ka kaubavahetust vaadates teeme intensiivset koostööd.
Kuid ometi peame eriti just praegu küsima, kuidas tekitada kriitilist massi, mida on tarvis suurematele välisturgudele minekuks. See muudab vajalikuks piiriülesed liitumised ja ostmised.
Juurdepääs kapitalile on praegu palju teravam küsimus kui aasta tagasi. Vaatame olukorda Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel. Balti aktsiate hinnad on langenud 2008. aasta algusest keskmiselt 70 protsenti, kuna turud on sama hästi kui mittelikviidsed.
See tõstatab küsimuse, kuidas tekitada nendel turgudel kriitiline likviidsuse mass, et ettevõtted oleksid huvitatud börsile tulekust ja esmastest aktsiaemissioonidest uue kapitali kaasamisel. Võibolla peaksime lahendusena kaaluma nende kolme aktsiaturu ühendamist.
Autor: Juhan Parts