Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikefirma kurdab riigi omavoli üle
"Ei suuda enam sõita ja riigiga võidelda," kommenteeris Penu pankrotimenetluse algust. "Riigi bussid sõidavad ees, meie tühjalt järel. Kõik vaatavad, kuidas raha kokku hoida ja ostavad kuukaarte, millega meie võistelda ei suuda."
Ka ei uuendata enam tema sõnul meelsasti liinilubasid ja tellimusvedude arv on kokku kuivanud. "Väikevedajad on kõik hädas," lisas Penu, kelle sõnul soositakse suuremaid firmasid.
Praegu on suurim võlausaldaja liisingufirma Afin Baltica AS ettevõttelt bussid ära võtnud ja nõuab lisaks 140 000 krooni. "Tööd teha ei saa, aga maksma peab. Võiks ikka olla nii, et mina võtan äririski ja nemad võtavad ka mingi riski," ütles Penu, kelle sõnul busse rahumeelselt tagasi anda ei saa.
MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus tegevdirektori Ago Kokseri sõnul on pankrotiohus Mauman Reiside omaniku süüdistused, et riik firma pankrotti ajab, hämmeldust tekitavad.
"Nendega on meil varem ka probleeme olnud. Nad omavolitsevad, ei kooskõlasta sõiduplaane. Osa väljumisi jääb neil ära," rääkis Kokser ja kinnitas, et nemad väikevedajaid ei kiusa. "Korraldasime 2007. aastal riigihanke, mille nad võitsid, kuid lepingut keeldusid allkirjastamast. Me olime sunnitud uue hanke korraldama."
Siiski on tema sõnul esmatähtis panna ressurss avalikesse vedudesse. "Kui reisid jäävad ära, on sõitjad ju hämmeldunud. Kõik peab olema korrektne ja reisijate teenindamine tagatud. Teisiti ei ole mõeldav. Seni on avalikud liinid selle tagada suutnud," on Harjumaa Ühistranspordikeskuse juht kindel.
Kokser selgitas, et pikas perspektiivis on plaan korrastada Harjumaa bussiliiklus. Seni sõitsid ettevõtted enamasti nn kommertsliine, mida riik ei doteeri. MTÜ on hakanud aga aktiivselt liinivõrku korrastama ja paljudesse kohtadesse tekib avalikke liine juurde.
Avaliku liini tuludest on tema sõnul 40 protsenti piletitulu ja 60 protsenti maksab riik dotatsioonina.
Piletitulust riisub sealjuures kommertsliini sõitev vedaja Kokseri sõnul koore ja avalikule liinile jääb vaid lõss. "Meie peame vedama koolilapsi ja sõitma ka siis, kui ei ole tipptund," lisas ta.
Kokseri sõnul on kavas suurem osa bussiliine nn avalikeks liinideks muuta ja kommertsalustel jääksid sõima nn mugavusliinid. Selleks on valmis kirjutatud juba 23 miljonit krooni maksev projekt, et analüüsida liinivõrku ja selle efektiivsust.
Hiljemalt aastaks 2010 on plaanis avada avalikud liinid ka Maardusse ja Sauele, kuhu praegu sõidavad vaid kommertsliinid.