Sinu 100 krooni aitab majanduse taas käima

Artikkel

- Uudised
- Siim Sultson
- 15. aprill 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sinu 100 krooni aitab majanduse taas käima
Äripäeva arvutuste kohaselt, tarbides Eesti-siseselt igal nädal senisest 100 krooni eest enam, võiks kasvatada Eesti kaubanduse aastakäivet 5,2 miljardi krooni võrra. See on kümnendik aastakäibest.
Kralli meelest hakkab arutu koonerdamine lõpuks tervisele. Kuid siiski olgu tarbimine ikka mõistlik. "Ära ahma, ära satu võlaringi," meenutab ta aruka tarbimise aluseid.
Seetõttu Krall pole seni veel pidanud hakkama milleltki koonerdama, küll aga jälgib temagi oma kulusid senisest enam - et ikka näpp peaks arvet raha kulgemise üle, kuid et ka elu ei jääks elamata.
"Isegi kui sul on miinimumpalk 4300 krooni kuus, siis sellest 100 lisakroonist nädalas ei juhtu veel midagi, aga võidab igaüks," tunnistab Krall tarbimise lisasumma igale palgasaajale ohutuks.
"Eks majandusseis on igaühele raske, kuid iga lõpp on ju uue algus ja kui on paha veri sees, tuleb see välja lasta!" vaatleb ta filosoofilise rahuga nüüdse majanduskriisi palet.
"Mine suvel turismitalusse, korja maasikaid, tunne elust rõõmu - nii võidavad kõik: taluomanik saab tulu, sina maasikad ja parema tervise ning oled tööalal ka edukam," ärgitab Krall majandustardumuses eestlasi uutele tegudele.
"Mina ei olegi see tüüp, kes šoppab välismaal!," hüüatab võidukalt telestaar Reet Linna - sest kogu raha jääb ju Eestisse. Ise ta veel pole tundnud, et kriis oleks jalgu hakanud alt ära lööma, liiatigi on siin ju veel päästjaks riigi palgalolek. "Veel on mind tööl hoitud. Autosõidu puhul olen juba mõelnud, kas ikka on vaja või saaks ka jalgrattaga poes käidud," tunnistab Linna kriisi mõju.
Tema hinnangul kaotavad nüüd kriisis enim rahakad, sest raha sulab kiiresti, ja väga vaesed, nn teine Eesti, kel pole niigi midagi hinge taga.
"100 lisakrooni nädalas igaühelt toob kasu meile kõigile vaid siis, kui sada ja üks protsenti ostad ainult Eesti kaupa, sest oma Eesti inimest, tegijat tuleb hoida!" paneb ta igale tarbijale tõsiselt südamele.
Eesti majandust turgutaks 100 nädalakrooni kulutamine näiteks taimede isekasvatamisele, toidu isetegemisele. "Mine vaata, osta ja tee ning tunne rõõmu," äratab Linna tarbijaid tardumusest.
"Käibele toob see 100 krooni kindlasti plussi juurde," peab Vana Baskini Teatri juht Eino
Baskin ideed üldiselt jumekaks. "Väljamaal ei käi. Toidu, korteriüüri suhtes piiranguid ei tee. Kui bensiin 20 senti liitrilt tõuseb, siis seda ei vaata. Nälga ei jää ja saan hakkama," usub vanameister mõistliku tarbimise jätkusuutlikkusse.
Anne Mere, Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees
Tarbija olgu ikka ratsionaalne. Mina isiklikult ei poolda buumilaadis kauba raiskamist. Toiduained tuleb ikka lõpuni ära tarvitada, mitte lihtsalt ära visata. Inimesed tarbigu, aga tarbigu ikka vastavalt oma võimetele ja mõistlikkuse piires. Üldiselt on normaalne, kui inimene ikka enne igat ostu mõtleb, nagu mujal maailmas. Nii toimib tarbimine edasi ja majandus on jätkusuutlikum.
Marianne Mõttus, Metsavenna turismitalu omanik
Kaks viimast kuud pärast sügisest kukkumist on olnud ikka päris vaiksed. Samas mais peaks nüüd turiste ikka tulema, suvisteks nädalavahetustekski on broneeringuid üksjagu, kuid mis tuleval sügisel saab, ma ei tea… Kuid praegu pole ju sõda, ega looduskatastroof. See mull tahtis ammu lõhkeda. Aga elu on selline. Mis siis, et on kriis - kuid puhkama peab inimene ikka, muidu ju ei jõua.
Hetkel kuum