Võõrad pangad - pidur Eestile

Kui Äripäev oma uue Kaubanduslehe algatusega kutsub inimesi üles rohkem tarbima ja seeläbi Eesti majandust päästma, siis näiteks rootslastele, taanlastele ja venelastele kuuluvad Swedbank, SEB, Sampo Pank, Krediidipank, Parex banka ja Tallinna Äripank on valinud otse vastupidise tee.

Nemad on nimelt otsustanud, et alates 18. maist alandatakse paroolikaartide kasutajatel internetipankades päevaste ülekannete päevalimiiti 5000 kroonilt 3000 kroonile.

74 protsenti internetipanka sisselogimistest tehakse praegu paroolikaardiga. Mobiil-ID ning ID-kaardi osakaal on vastavalt vaid 11 ning 13 protsenti.

Vandenõuteoreetikuna näen selle sammu taga pankurite julma võtet kliendi kulul rikastuda, kui kasumid pensionifondide pidamisest ja laenude andmisest ära kukuvad. Tulevikus tuleb suurema summa ülekandmiseks panka minna, seal aga võetakse selle eest teenustasu. Samuti tuleb tasuda ülekandetasu 2,5 krooni iga tehingu eest, mille internetipangas sooritad.

Näiteks arve suuruses 3001 krooni tuleb siis maksta kahes jaos ja pank võtab selle eest ka kahekordse ülekandetasu.

ID-kaart, mobiil-ID ja PIN-kalkulaator on oluliselt turvalisemad isiku tuvastamise viisid kui paroolikaardid, põhjendavad sammu pangad ise.

Mina aga leian, et pangad võiksid olla paindlikud ja võimaldada paroolikaardiga suuremaid makseid, kui inimesed on valmis ise kandma sellega kaasnevat riski.

Paroolikaart on asendamatu näiteks välismaal avalikes internetipunktides, kus pole mingit võimalust ID-kaarti kasutada ja ka mobiil-ID ei pruugi toimida.