Einsteini geniaalsus võis põhineda aju eripäral

19. aprill 2009, 18:49

Albert Einsteini geniaalsuse puhul on
korduvalt küsitud, kas tema kahe kahe kõrva vahel pidi olema midagi erilist.

Värske uuring näitab, et Einsteini aju teatud piirkonnad olid tõepoolest väga ebatavalised ning see võibki olla selgituseks, miks ta suutis luua füüsikas seniolematuid teooriad. Ühtlasi viitab uuring, et Einsteini kuulsa muusikalembuse põhjus peitub samuti tema aju anatoomias, kirjutas Science NOW.

Kui Einstein 1955. aastal Princetoni haiglas suri, siis eemaldas patoloog Thomas Harvey surnukehalt aju ning mõõdistas, fotografeeris ja säilitas selle. Harvey üks kolleegidest lõikas aju 204 tükiks ning tegi neist mikroskoobi abil ülesvõtted. Neid fotosid saatis ta aeg-ajalt erinevatesse uurimisasutustesse, kuid vähesed teadlased võtsid vedu. Harvey, kes oma töökarjääri jooksul tegi USAle peale mitu ringi, säilitas tükkideks lõikamisest pääsenud ajuosa preparaadipurki pappkastis ning kandis seda endaga kaasas. 1998. aastal annetas ta preparaadi Princetoni ülikooli arstiteaduskonnale, kus Einsteini aju säilitatakse tänini.

Esimene Einsteini aju anatoomiat käsitlev uuring nägi ilmavalgust 1999. aastal, seda juhtis Kanada McMasteri ülikooli neurobioloog Sandra Witelson. Harvey fotodest lähtudes leidis ta, et Einsteini aju kiirusagarad, mis vastutavad matemaatiliste võimete, nägemise ja ruumiliste võimete eest, olid 15 protsenti laiemad, kui tavalise keskmise inimese kiirusagarad.

Samuti leidis töörühm toona Einsteini aju kiirupiirkonnas teisigi ebatavalisusi, kuigi mitmed neist leidudest sattusid teiste teadlaste kriitika alla. Kuid Einsteini aju kaal ei klappinud kuidagi kokku tema geniaalsusega – 1230 grammi on tänapäeva inimese puhul keskmisest oluliselt vähem.

Nüüd on Florida ülikooli antropoloog Dean Falk samade fotode põhjal võrrelnud Einsteini ajust tehtud ülesvõtteid 25 varasema surnute ajudest tehtud fotode ja mõõtmistulemustega ning väidab, et leidis Einsteini ajul mitmeid senikirjeldamata omadusi.

Näiteks on motoorse ajukoorel selles osas, mis kontrollib vasakut kätt selgesti eristuv nupukestega struktuur. Teistes uuringutes on sedasorti struktuure seostatud musikaalsete võimetega. Einstein aga oli juba varasest lapsepõlvest mänginud viiulit..

Sarnaselt Witelsoni töörühmaga leidis ka Falk, et Einsteini kiirusagarad olid suuremad. Võrreldes Einsteini ajust tehtud fotosid 58 varem avaldatud aju ülesvõttega leidis Falk Einsteini aju mõlema poolkera kiirupiirkonnast rea iseäralikke vagusid ja laineid. Tema sõnul võib see viidata põhjusele, miks Einsteinil oli võime tegeleda väga kontseptuaalsete füüsikaküsimustega.

Elu ajal oli Einstein korduvalt rääkinud, et ta mõtles kujundite ja aistingute vahendusel, mitte sõnade abil. Einsteini mõtlejaanne tulenes tema kiirusagarate iseäralikust anatoomiast, järeldab Falk oma artiklis, mis ilmub peagi ajakirjas Frontiers in Evolutionary Neuroscience.

Kuid ta möönab, et see interpretatsiooni puhul on tegu siiski pelgalt hüpoteesiga. Saksamaal Max Plancki instituudis töötav neurofüsioloog Marc Bangert ütles, et hüpotees on äärmiselt spekulatiivne, kuid sellega tuleb leppida, sest tööd saab teha vaid mõne vana fotode abil.

Robert Wood Johnsoni ülikooli neuroloog Frederick Lepore'i sõnul on Falk korrektselt leidnud Einsteini ajust seni märkamata jäänud omadusi ning tema sõnul tundub väide motoorse ajukoore puhul leitud nupulaadse struktuuri ja Einsteini viiuliõpingute vahel veenmisjõuline ja huvipakkuv. Siiski leiab ta, et Einstein ei saanud olla sedalaadi geenius, kes mõtles vaid kujundite ja tajude vahendusel, viidates näiteks sellele, et tulevane geniaalne teadlane sai koolis väga häid hindeid ladina keeles ja loodusteadustes, kuid kunstis ja geograafias oli keskpärane.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. June 2009, 19:23
Otsi:

Ava täpsem otsing