Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ivari, ära rapsi maksudega
Maksutulu kärbumisega hädas olevatele võimuparteidele võis OECD eile Eesti kohta avaldatud analüüs olla kui veepudel kõrbes eksinud rändurile. OECD soovitab maamaksu asemel kinnisvaramaksu, kaotada eluasemelaenu intresside ja investeeringute tulumaksuvabastus ning alandada tööjõumaksukoormust.
Äripäev kutsub valitsusliitu säilitama praegu kehtivat maksusüsteemi ning hoiduma uute maksude kehtestamisest ja olemasolevate kergitamisest.
Maksude tõstmine võib tunduda ahvatlev, sest riigil on raha vaja. Tuleb aga arvestada, et Eestis on viimastel aastatel maksukoormus pidevalt kerkinud. Seda vaatamata tõsiasjale, et neli aastat on meil peaministriametit pidanud mees, kelle juhitava erakonna põhiline eesmärk on olnud maksukoormuse alandamine, ning seesama Reformierakond on olnud 10 aastat järjest võimul.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on sel aastal Eesti maksukoormus 33,3 protsenti. Madalaim oli see näitaja 2001. aastal ning pärast seda on meie maksukoorem hakanud kerkima.
Eesti majanduse praegune probleem on rahapuudus. Pangad on laenukraanid kinni keeranud, sissetulekute kasvutempo on kahanenud, mõningates sektorites palgad langevad.
Maksude tõstmine tähendab seda, et riik võtab veelgi rohkem ettevõtjatelt ning tarbijatelt raha ära, et seda siis ümber jagada. Seda kinnitab eilne otsus tõsta töötuskindlustusmaks maksimummäärani.
Võib küll ka väita, et suurem maksukoormus võimaldab ettevõtjaid rohkem toetada. Seda seisukohta jagavad näiteks endine Hansapanga juht Indrek Neivelt ja president Toomas Hendrik Ilves. Nad unustavad, et kui kehtestame ettevõtetele tulumaksu ja kulutame täiendavalt riigieelarvesse laekuvad summad ettevõtjate toetamiseks, on kasusaajaid vähem kui kahjukannatajaid. Tulumaksu tasuvad kõik kasumiga tegutsevad ettevõtted. Riigilt saab abi väike hulk valituid.
Eesti senine kogemus on näidanud, et maksukoormuse langetamine on aidanud maksulaekumist parandada. Nii juhtus see pärast investeeringute tulumaksust vabastamist. Vale on nüüd teha kannapööre ja loota, et maksude tõstmine aitab meil raskustest üle saada.
Investeeringute tulumaksuvabastuse kaotamise pooldajad eesotsas rahandusminister Ivari Padariga väidavad, et see pole kõige parem meede majanduse turgutamiseks. Kuna dividendid on maksustatud, ei soosi praegune seadus tegema investeeringuid uutesse ja tootlikesse valdkondadesse.
Toimetus on vastupidisel arvamusel. Meie hinnangul on ettevõtete tulumaksuvabastus soodustanud väikeettevõtlust, sest riik pole neid karistanud kasumimaksuga ja neil on olnud võimalik majandustegevusest tekkinud kasum investeerida ettevõtte arendamisse.
Autor: ÄP