Uudised
Kadri Paas
20. aprill 2009 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Konekesko sai kõvasti kahju

See on röögatu kogus. Kaubiku või kalluriga ei tasu sellist väetisehunnikut isegi mitte üritada ära vedada.

Piltlikult öeldes on 6500 tonni väetise transportimiseks vaja vähemalt 270 raskeveokit, mis võivad maksimaalselt koormasse võtta korraga kuni 24 tonni kaupa.

Või kui soovite, siis sobiks ka 108 kaubavagunit.

Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Enn Pustak räägib Äripäevale, et 16. märtsil alustas Ida politseiprefektuuri majanduskuritegude talitus kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb omastamist suures ulatuses.

"11. detsembrist eelmisel aastal kuni tänavu 13. märtsini on Konekesko Eesti poolt laolepingu alusel kasutatavates laoruumides Lääne-Virumaal tekkinud puudujääk erinevate nimetuste väetiste puhul ligi 6500 tonni kogumaksumusega 32,7 miljonit krooni, mis moodustab kahju suures ulatuses," ütleb Pustak.

Tema sõnul on praeguseks kahtlustatavana üle kuulatud kaks inimest.

Ta ei soovi öelda, kas tegemist on Konekesko palgalehel olevate töötajatega või ladu rentiva ettevõtte hingekirjas olevate inimestega.

Äripäeva andmetel tegid börsifirmale rehepappi siiski tema enda töötajad, kes Rakke vallas Ao külas asuvast rendilaost väetise kõrvale sahkerdasid.

Pustaku sõnul käib praegu ettevõtetes audit puudujäägi tekke põhjuste tuvastamiseks.

Ta lisab, et Konekesko pöördus ise politseisse, et majanduspolitseinikud väetisekao põhjused välja selgitaks.

Kui väetise omastamises keegi kohtus süüdi mõistetakse, võib teda oodata rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

Väetise kogust arvestades on võimalik, et tegelikult liigutati väetist vaid paberil, fiktiivsete arvete abil.

Konekesko Eesti ASi juhatuse liige Raivo Paavel ei soovi kuritegu pikemalt selgitada.

"Küsige prokuratuurist. Enne, kui asi ei ole kohtumenetluseni jõudnud, me asjast ei räägi," jääb Paavel napisõnaliseks.

Aasta põllumeheks valitud Lääne-Virumaa suurtalunik Jaak Läänemets ütleb, et 6500 tonni väetise kadumine on täiesti uskumatu lugu.

"See on umbes kümnendik kogu Eesti aastasest väetisevajadusest," näitlikustab kogenud põldur.

Kemira GrowHow tegevdirektorile Ants Puustale ei ole väetisevargus üllatav uudis.

"Tunneme neile juhtunu pärast kaasa! Sõltub küll aastast, aga tegemist on kahtlemata Eesti oludes märkimisväärse väetisekogusega," tähendab Puusta.

Samas ei soovi ta spekuleerida, mil moel võiks pisikeses Eestis märkamatult kõrvaldada ligikaudu 110vagunilise rongikoosseisu väärtuses kaupa.

Konekesko tegevjuht Tõnu Kelder möönab, et tegemist on uskumatu looga.

"6500 tonni! Üks inimene ühe autoga sellist kogust ära ei vii. See ei saa olla võimalik. Praegu me ei tea, kes on süüdi, uurimine käib ja ülekuulamised on tehtud," seletab Kelder.

Kas ettevõtte tegevjuhile tuli väetise kadumine üllatusena?

Kelder naerab küsimuse peale. "Üllatus on liiga leebe sõna selle jaoks. See on võrreldav viljasalve vargusega," nendib ta.

Rakke lähedal Ao külas asuv Konekesko laoplats on eile pealelõunal täis üksteise otsa laotud valgeid pooletonniseid väetisepakke. Suur hulk neist, kümneid ja kümneid tonne seisab vana Pälsoni kolhoosi hoonete kõrval. Kuni uurimiseni polnud siin ei valvet ega isegi aeda ümber.

Kõrval on ühe puidufirma ladu. Selle töömees viib tõstukiga suuri puidupakke lattu.

"Jah, olen kuulnud, et selle väetisega on siin probleem, kuid ühte ma võin kinnitada: siin pole kunagi keegi midagi varastanud!" ütleb kevadpäikesest pruuni jume saanud mees vene keeles. "Ütlen teile, et see on ülemuste mäng!"

Hiljem selgub, et too töökas mees on siinkandis rüganud juba 20 aastat ja seda ka ajal, mil Rakke külje asus Pälsoni kolhoos.

Teda tundvad inimesed teavad rääkida, et mees on tööhull ja paremat turvajat siinkandis temast pole. Mees pidavat olema unetu - läheb õhtul kell üheksa magama, ärkab öösel 2 või 4 ajal üles ning kukub tööd tegema.

Ta juhatab meile teed Konekesko tegeliku laoni, mis asub paarisaja meetri kaugusel.

Konekesko laos Ao külas on väetist kuni 20 sorti ja need tulevad nii Venemaalt kui ka Leedust.

Uksed on hetkel valla, juba mõned päevad seisab siin 24 tundi ööpäevas G4S turvaauto. Lao peremees nõjatub muhedalt naerdes tõstuki najale ja ütleb:

"Kuna ma olen allkirja andnud, ei saa ma midagi teile rääkida. Nii palju ütlen, et minul siin oli kõik korras - inventuur klappis."

"Minu südametunnistus on puhas," lisab mees. Oma nime ei taha ta samuti öelda.

Rakveres asuva Konekesko kaupluse töötajad tunnistavad, et juhtunu on neile šokk, kuid ka neil on keelatud täpsemaid kommentaare jagada, sest see voli on ainult juhatusel.