Töötuskindlustus tõusis seadusliku laeni

Artikkel

- Uudised
- Lemmi Kann
- 20. aprill 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötuskindlustus tõusis seadusliku laeni
Töötukassa nõukogu esimehe, ametiühingujuhi Harri Taliga sõnul kindlustab uues töölepinguseaduses ette nähtud koondamishüvitiste skeemi aga vaid senise maksemäära lae tõstmine praegusest kõrgemale, milleks tuleb muuta seadust.
"3protsendilisest maksemäärast kõiki kokkuleppeid täita ei saa, mis seadusesse kirjutatud on," nentis ka töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Tema sõnul kaalutakse erinevaid variante, sh kas lükata mõne hüvitise rakendumist edasi või tõsta alates 2010. aastast taas maksemäära.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul olnuks töötuskindlustusmakse määra lae tõstmine liiga tormakas otsus. Töötukassal on võimalik ellu jääda ka 3protsendilise maksemäära juures, kui ametiühingud ja tööandjad suudavad mõistlikes kärpekohtades kompromisse teha, märkis ta.
Töötajate vabatahtliku töölt lahkumise korral hüvitise edasilükkamises on ametiühingud ja tööandjad juba kokkuleppele jõudmas, mis annab sel aastal ligi poole miljardi suuruse kokkuhoiu.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis seletas edasilükkamisettepanekut sellega, et tegemist on uut tüüpi hüvitisega, mille rakendamiseks peaks kindlustusmakseid alles ette koguma. "Tänastest maksetest seda finantseerida pole päris õige ja inimesed peaksid vähemalt neli aastat sissemakseid tegema enne, kui õigus seda hüvitist saada tekib," selgitas ta.
Otseseid vastuväiteid ei olnud selles küsimuses kellelgi, lisas Kriis. Ülejäänud vajalikud ja juba tunduvalt väiksemad summad tuleks tema sõnul leida töötuskindlustusmaksete tingimuste muutmise kaudu.
Pevkuri hinnangul on võimalik arutada näiteks seda, et tööandja maksaks ühe kuu koondamise hüvitise asemel pooleteise kuu hüvitise või vähendatakse maksimaalset väljamakstavat töötuskindlustushüvitise lage kolmekordselt kahekordsele.
Need ja mitmed teisedki ettepanekud olid eile laual, kuid ei ametiühingud ega tööandjad nendes kindlat seisukohta ei võtnud.
"Küsisin tööandjate ja ametiühingute käest, kus on nende jaoks see vastutulemise piir, aga piltlikult öeldes ei võtnud kumbki pool toru, nad ei tahtnudki täna kokku leppida," nentis Pevkur.
Kriis tunnistas, et tööandjad oleksid tõesti hea meelega ametiühingutega veel ühe nädala läbirääkimiste laua taga istunud, et töötukassa kulude poolt arutada ning praegune tempo on eelarvega tegeleva valitsuse poolt peale surutud.
Sotsiaalministri sõnul on ajalised piirid valitsuse jaoks juba ületatud ning otsuse tegemist ei saa enam edasi lükata. "Kui ametiühingud ja tööandjad ei suuda kokku leppida, võib tekkida olukord, kus valitsus läheb parlamenti eelnõuga, millega pole nõus ei tööandjad ega ametiühingud. Ma ei usu, et see oleks hea variant," möönis Pevkur.
Ta avaldas lootust, et mai alguses üksmeel siiski leitakse. Pevkur ütles, et ootab praegu veel viimaste arvutuste valmimist, mille põhjal oma seisukohad kujundada ning valitsusele esitada.
Hetkel kuum