Eesti Pangas sai ümber enesepettuse aeg

Eesti Panga eile avaldatud majandusprognoosi põhistsenaariumi järgi langeb majandus tänavu 12,8 protsenti ning musta stsenaariumi kohaselt 15 protsenti.

"Ma, arvan, et Eesti Pank on lõpuks tulnud oma prognoosidega reaalsusesse. Arvan, et need numbrid on üsna tõepärased," märkis tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi.

Kuigi numbrid pole üllatuslikud, arvab Veskimägi, et ettevõtted peavad oma tegevust lähtuvalt keskpanga prognoosist siiski muutma. "Eesti turul jääb tööd järjest vähemaks - see on praegune tendents," märkis Veskimägi.

"Ettevõtted, kellega olen tihedamini suhelnud, pidasid seda, mis praegu toimub, kogu aeg reaalseks. Ettevõtetes annab majanduslangus palju kiiremini tunda kui valitsuses või Toompeal," sõnas ta.

Veskimägi meenutas, et rahandusministeeriumi mulluse suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus 2009. aastal 2,6 protsenti. "Kui sellised prognoosid antakse, siis tehaksegi rumalaid otsuseid. Mul on isegi raske süüdistada peaministrit või valitsust, kuna neile on antud optimistlikud prognoosid."

Ta ütles, et lisaks Eesti Pangale on ka rahandusministeerium palju optimistlikke prognoose teinud ja kulutatud sama prognoosi põhjal. "Nüüd ollakse tõe ees, et kulutatud on ülemäära. Ootan, et avalik sektor teeks tõsiseid järeldusi, tuleks tegeliku olukorraga kaasa ja teeks samasugused kärped ära," lisas ta.

"On üsna tõenäoline, et me hakkame 2011. aastal sellest olukorrast välja tulema, aga 5%-line kasv - no ei usu," kommenteeris Veskimägi Eesti Panga prognoositud majanduskasvu 2011. aastaks.

Majandusekspert Raivo Vare jaoks olid Eesti Panga kevadprognoosi numbrid ootuspärased. "15%-line majanduslangus on ka tegelikult mõnes minu esinemises kõlanud."

"Enesepettusega tegeleda, et majanduslangus jääb 8% peale - no ei ole mõtet. Võib-olla veab ja mingite asjaolude kokkulangemisega jääbki 12% peale, siis oleme meeldivalt üllatunud ja võitnud, aga ei maksa ennast selleks ette valmistada," lisas ta.

"Viimase aja praktika on näidanud, et ükskõik millist stsenaariumi ei tehta, kolme kuu pärast on see ikka veel liiga optimistlik. Ehk siis tuleks elada rohkem pessimistlikuma variandi järgi ja siis meeldivalt üllatuda, et nii halvasti pole läinud," arvas Vare.

Vare ütles, et 15%-line majanduslangus tähendab, et me peame jätkama riigieelarvelisi kärpeid, aga kui me ennast petame, et see jääb 8% peale, siis me neid ei tee ja sellest võrsuvad probleemid.

Eesti Panga 5%-list majanduskasvu prognoosi aastaks 2011 kommenteeris Vare, et kui langus osutub järsuks, siis kasv võib ka osutuda järsuks.

Marfin Panga peadirektor Riho Rasmann soovitab valitsusel arvestada eelarve kärpimisel Eesti Panga 12,3%-lise majandusprognoosiga, mitte rahandusministeeriumi 8,5%-lise prognoosiga.

"Parem olla valmis hullemaks, hoida eelarvekuludega kokku. Kui positiivne pööre toimub varem ja majanduslangus on väiksem kui praegused prognoosid ning eelarve tulupool kosub, on ka positiivset lisaeelarvet meeldivam teha," leidis pangajuht.

Ettevõtja Rein Kilk ütles, et ta võtab keskpanga prognoosi küll teadmiseks, kuid masendusse ei tasu langeda. "15%-line majanduslanguse prognoos võib täituda, aga see pole fataalne."

Eesti Panga tänavust majandusprognoosi tutvustaval pressikonverentsil ei olnud keskpanga president Andres Lipstok valmis andma retsepti täiendavateks kärbeteks riigieelarves, korrates vaid panga seisukohta, et maksudega ei mängita.

"Maksudega ei mängita, see on jõus," vastas Lipstok ajakirjaniku küsimusele, kas keskpank soovitab makse tõsta, kuna on ilmselge, et tulusid on vaja suurendada.

Kui palju saab kärpeid üldse teha, on valitsuse otsustada, selle kohta võib Lipstoki sõnul ainult spekuleerida. Kui vaadata valitsemise suurust SKPsse, siis Lipstoki sõnul uuteks kärbeteks ruumi veel on. Et eelarve tasakaal saavutada, tuleb Lipstoki sõnul tegeleda samade teemadega edasi, nagu 2. samba sissemaksete peatamine ja töötukassa.

Lipstoki arvates on siseturul kõige tõsisem probleem usaldus, mida oleks vaja tarbija silmis taastada. Samas möönis ta, et kuna Eestit kummitab üha suurenev tööpuudus, siis ei saagi rääkida usalduse peatsest taastumisest. Samas lootis ta, et millalgi peaks see ikkagi saabuma ja inimesed hakkavad rohkem tarbima.

Teisena toonitas ta väikeettevõtluse arendamise vajadust. "Väikeettevõtlus on üks väljakutse, julgustada inimesi ise tegema," rääkis Lipstok. Samas ootab ta ka aktiivsemat arengule kaasa aitamist omavalitsustelt.

Eesti Panga asepresident Märten Ross rõhutas, et väliskeskkond kujundab suuresti Eesti arengu kulgu, aga paraku on seal veel palju ebakindlust. "Ei ole mingit tagatist, et langus ei jätku. Me liigume esialgu veidi allapoole, aga mitte nii kiiresti kui seni," märkis Ross. Tema hinnangul Eesti teises ja kolmandas kvartalis veel tõusu ei näe.

"Surnud kassi põrget me oma põhiprognoosis ei oota. Paranemine võiks alata selle aasta lõpus või järgmisel aastal," uskus ta. Mitmed haavatavust põhjustavad tegurid on Rossi sõnul vähenenud, kuid usaldamatus Eesti majanduse vastu on jätkuvalt suur.

Rossi hinnangul aitab euro kasutuselevõtt oluliselt kaasa majanduskeskkonna paranemisele, suurendades eeskätt usaldust Eesti majanduse vastu.

SEB prognoos selleks aastaks on samuti -12%. 15% majanduslangus võib olla üsna tõenäoline. Miinus 12% tähendaks, et aasta keskpaigast sügavamale langemist ei toimuks ja aasta lõpus hakkaks majandus natuke tõusma. Aga praegused märgid viitavad vähemalt III kvartalini langust. Esialgu nii optimistlik ei oleks, et 2011. aastal on majanduskasv 5%. Samas pole see võimatu, kui praeguste otsustega luuakse pinnas kasvamiseks. 2010. aastaks prognoosime endiselt langust. 2011. aastaks aga mõõdukat kasvu, esialgu prognoosiks reaalkasvuks 2-3%.

2010. aastal jääb kasv juba sellepärast negatiivseks, et kui 2009. aasta lõpus ollakse sügavas miinuses, siis sellest väljaronimine võtab ikka aega.