Kui Swedil on halb, on meil niisamuti

Swedbank Eesti esimese kvartali ligi 300 miljoni kroonine kahjum on Eestile halb uudis, sest see tähendab ka meie jaoks kehvade aegade jätkumist. Raha ei hakka meil kiiremini liikuma ning majanduse toibumine võtab loodetust kauem aega. Ehk kui Rootsi pankadel läheb halvasti, läheb meil niisamuti - sedavõrd suures sõltuvuses on meie väike majandus neist.

Panga oodatust halvemad tulemused kärbivad panga ambitsioone ja sunnivad karmimalt kohtlema kliente - laenutaotlejaile suuremaid nõudmisi esitama. Tõenäoliselt suhtub pank igasse väiksemassegi häiresse väga tähelepanelikult - nii võib näiteks palga alandamisest teatamata jätmine seada kliendi panga silmis halvemasse kirja ka siis, kui laenu tagasimaksed sellest ei kannata.

Juba maksete tasumisega raskustesse jäänud võivad arvestada range režiimiga. Swedbank teataski eile, et on asutanud Baltimaade-ülese üksuse, mis hakkab tegelema probleemsete klientide ja projektidega. Ainuüksi panga Eesti üksus sai esimeses kvartalis laenukahjusid 109 miljonit krooni. Makseraskustes klientide arv kasvab paraku edasi koos tööpuuduse suurenemisega. Pank on selleks puhuks kõrvale pannud ehk suunanud võimalike laenukahjude reservi üle 950 miljoni krooni (Balti riikides kokku ligi 2,7 miljardit krooni).

Mõned analüütikud on ennustanud, et Baltimaadesse jääb mõne aasta pärast senise nelja asemel paar suurt "skandinaavlast". Kolm Balti riiki on sama suur turg, nagu on Rootsi. Ja oluline koduturu osa, nagu tunnistab ka Swedbanki uus juht Michael Wolf, kelle sõnul pank siit lahkuda ei kavatse. Siin on pikka aega tegutsetud, riskid on arenevates riikides mõistetavatel põhjustel suuremad kui Rootsis, aga headel aegadel oli siin võimalik ka suuremat kasumit teenida. Küll on pangal kavas tegevust koomale tõmmata, sh kontorite ja töötajate arvu vähendada, eesmärgiga vähendada kulusid 15 protsenti.

Kogu Swedbanki kontsern on saanud finantskriisis kõvasti räsida - esimese kvartali kahjum kokku ligi 4,8 miljardit Eesti krooni - analüütikute loodetud 1,4 miljardilise kasumi asemel. Eesti osa seega kahjumis pole väga suur - 0,3 miljardit. Aga rõõmu sellest meil põhjust tunda pole - turgudel, millel Swedbank tegutseb, on langus sügav, ja need on ka meie ettevõtete (potentsiaalsed) eksporditurud.

Swedbank, sealhulgas tema Eesti üksus on läinud üle säästukuurile. Baltimaades on Swedbank juba vähendanud laenude andmist 5 protsendi võrra. Seda ohtu, et pank oma rahakraanid päriselt kinni keeraks, aga ei ole, sest intressitulu on endiselt see, mille najal pank ise elab. Ega seda, et Swedbank läbi põrub - puhvriks on Rootsi riigi toetuspaketid. Aga oleme veel enam vaese sulase rollis - Swedbank keskendub rohkem päriskoduturule, Rootsile.

Autor: ÄP