Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbanki kahjum Eestis 300 miljonit

    Tänavu esimeses kvartalis kahanesid Swedbanki Eesti üksuse tulud võrreldes aastataguse ajaga 16 protsenti ning tegevuskulud 13 protsenti. Tulude vähenemist põhjendas pank Euroopa rahaturu intressimäära Euribori kiire langemisega.
    Swedbanki laenukahjud Eestis olid makseraskustesse sattunud klientide arvu kasvu tõttu kvartalis üle 109 miljoni krooni, lisaks suunas pank täiendavad 954 miljonit krooni võimalike laenukahjude reservi.
    Samas märkis Perens, et võlgnevuste kasv on aeglustumas. Ma ei taha öelda, et võlgnevuste arv on kahanenud, kuid selle kasv on rahunenud, kinnitas ta.
    "Ma ei saa selle alusel väita, et järjekordset eskaleerumist ei teki, aga võib väita, et äkki ei lähe enam palju halvemaks," lisas Perens.
    Märts lõpu seisuga oli tema sõnul laenuportfellis 4,1% selliseid laene, mille tagasimaksed on hilinenud üle 60 päeva. "Laenuvõlgnevuste senisest kiirem kasv kogu turul andis tunda just märtsis ja see avaldas oma mõju kvartali tulemustele," kommenteeris ta laenuportfelli olukorda.
    Ühtlasi teatas Swedbank eile, et Baltimaades luuakse kolme riigi ülene üksus eritähelepanu vajavate klientide ja projektide teenindamiseks.
    "Võttes arvesse varasematest majandustsükli langusfaasidest saadud kogemusi, on Swedbank otsustanud tugevdada kõrgendatud äririskiga ettevõtetest klientidega tegelemist," seisis teates.
    Uus üksus alustab tööd suvel. Aasta lõpuks peaks üksuses töötama 150-200 inimest, teiste seas sarnaste olukordadega varem tegelenud eksperdid Rootsist, Saksamaalt ja Suurbritanniast, seisis Swedbanki teates.
    Perensi sõnul on kõrgenenud äririski osakond neil kogu aeg olemas olnud. "Kuid ütleme nii, et neid inimesi pole väga palju vaja olnud siiamaani," nentis ta.
    "Eelmise aasta kevadest oleme sihikindlalt seda meeskonda tugevdanud oma parimate kliendihalduritega ja me peame seda meeskonda edasi tugevdama," rääkis Perens. Sinna kaasatakse spetsialiste ka Rootsist ja Inglismaalt, lisas ta.
    Eestis lõi Swedbank juba eelmise aasta alguses eraisikute ületähtaegsete võlgnevustega tegelemiseks eraldi osakonna, mis helistab inimestele, et personaalselt midagi meelde tuletada ja kokku leppida. "See jätkab tegevust ning sinna vajatakse inimesi juurde," märkis Perens.
    Tulevikust rääkides jäi pangajuht üldsõnaliseks. "Meil on oma stsenaariumid, millega me töötame - on halvemaid, on paremaid. Eks me valmistume nende kõigi jaoks," sõnas Perens. Keskpank käis välja kolm stsenaariumi, aga ega nemadki tea, milline neist õige on, lisas ta.
    Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe ei soovinud heale tavale viidates Swedbanki kui konkurendi tulemusi kommenteerida. "Kontsentreerume tänavu oluliselt oma varade kvaliteedi säilitamisele ja tööle klientidega, kelle puhul kohustuste teenindamisel esineb häireid," ütles ta vaid. Sampo avaldab oma tulemused 5. mail.
    Swedbanki kontserni laenukahjumid kasvavad ning eile avaldatud esimese kvartali tulemuseks oli 3,4 miljardi Rootsi krooni suurune kahjum. Mullu samal ajal oli kasum 2,9 miljardit.
    Ehkki pank põhitegevusest jätkuvalt korralikult teenib, on panga uue juhi Michael Wolfi esimene kvartaliaruanne tõeline külm dušš, kirjutas Rootsi ärileht Dagens Industri. Eile avalikustatud kahjum on oluliselt halvem tulemus kui analüütikute loodetud napp miljard Rootsi krooni kasumit.
    "Swedbank on silmitsi läbi aegade ühe suurema väljakutsega. Maailmamajanduse langus on süvenenud ning finantskriisi negatiivne mõju reaalmajandusele suurenenud. Paljudel turgudel, kus Swedbank tegutseb, on langus sügav. Turud, kust pangad laenu saaksid, toimivad üle maailma ilma riigi abita väga halvasti," kirjutas Wolf kommentaaris.
    Ootamatult halva tulemuse taga on laenukahjumid 6,845 miljardit Rootsi krooni. See ületab enam kui kaks korda uudisteagentuuri SIX küsitletud analüütikute prognoosi ning on enam kui 20 korda suurem läinud aasta sama kvartaliga võrreldes.
    Swedbank on võimalike laenukahjumite katteks eraldanud reservi 3,7 miljardit Rootsi krooni, millest 1,9 miljardit on Balti riikidele, 1,4 miljardit Ukrainale ja 0,4 miljardit Rootsile.
    "Swedbank on ümber hinnanud oma tegevuse Ukrainas ja Venemaal ning laiendab seal tegevust vähemate ambitsioonidega," teatas pank.
    Michael Wolf on rakendanud panga hädadest väljatüürimiseks jõulisi abinõusid, sinna alla käivad nii muudatused kontserni juhtkonnas kui ka ulatuslik analüüs Balti riikide laenuportfelli seisust. Balti riikides on plaanis koomale tõmmata. Pank kordas eile, et Balti riigid on neile oluline koduturg.
    "Kontorite ja töötajate arv väheneb lähimate kvartalite jooksul, et vähendada ülevõimsusi. Käiku on lastud kokkuhoiuprogramm, mis peaks kulusid praeguselt tasemelt vähendama 15 protsenti. Ka Ukrainas on kavas kulude kärped," teatas Swedbank.
    Kogutulu sai pank 9,4 miljardit Rootsi krooni (mullu 8,4 miljardit).
    Laenuandmine Balti riikidesse vähenes 5 protsenti ja Ukrainasse 12 protsenti. Kontserni laenuportfellist moodustasid Balti riikidesse antud laenud kuuendiku.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.