Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas olete kokku puutunud pettuse või ebaeetilise käitumisega?
Eelmisel aastal sulges üks meie kaubanduspinna üürnik nädalavahetusel oma kaupluse ja kolis ette teatamata ruumidest välja, ehkki reedel jäid läbirääkimised edasise hinna ja tingimuste suhtes pooleli. Lisaks sellele jäädi meile võlgu üle poole miljoni krooni, mis ollakse võlgu tänaseni.
Eestis on praegu imelik suhtumine, nagu üürileandja oleks raharöövel, aga see on samasugune äri nagu iga teinegi.
Ilmselt on lähiajal võimalik näha süvenevat lepingute täitmata jätmise tendentsi, aga üldiselt pole eestlased oma käitumises süüdimatud, juhtum on siiski pigem erand. Pealegi on Eesti nii väike, et taoline käitumine jätab pleki elu lõpuni külge.
Otseselt mitte. Eks on erinevaid kliente ja on ka neid, kes on sattunud makseraskustesse, aga mitte pettuste tõttu.
Tuleb ette tööandja vara ülekasutamist töötajate poolt. Kellel on tembud veres, see tegutseb raskel ajal veegi aktiivsemalt. On ka neid, kellele keeruline aeg ja töö kaotuse kartus distsiplineerivalt mõjub.
Meil on olemas turvakaamerad ja sisekontroll, mis protseduuridest kinni pidamist jälgib, teeme ka pistelist kontrolli. Suurem osa töötajatest on siiski ausad, nii et eesmärgiks on ka tekkida võivate erinevate vigade leidmine organisatsioonis.
Kliendid on varasemaga võrreldes pigem vastutulelikumad. Aga on ka kliente, kes pahatahtlikkusest või oskuste puudumise tõttu ei suuda ennast rahaliselt ära majandada ning kellega on raske kontakti saada või kes annavad ebaadekvaatset infot.
Problemaatilisi kliente on alla 5 protsendi, eriti ohtlikud on väga kiiresti arenenud firmad, kelle sisemised tegevused ei ole jõudnud areneda piisavalt kaugele ning kus majandatakse siiani liialt optimistlikult.
Me ei ole pettustega otseselt kokku puutunud, ei saa öelda, et nende osa oleks praegu suurenenud.
Aga see võtab aega, mentaliteedid ei muutu nii kiiresti. Kui vaadata näiteks Lätit, siis viimase poole aasta jooksul on seal suhtumine langenud kümme aastat tagasi valitsenud tasemele. Makse makstakse vähem ja igasugustest tehnilistest nõuetest püütakse igal võimalikul juhul mööda vaadata, sest reeglite täitmine on kulukas.
Kui majanduslik olukord hakkab tugevalt varba peale astuma, kasutatakse iga võimalust ära.
Autor: ÄP