Tallinna börsi riskantsed firmad

Keerulised ajad ja suurenevad kahjumid panevad kriitilisemalt vaatama ettevõtete finantsseisu. Fookusesse kerkib ettevõtte maksevõime - kas ikka jätkub piisavalt likviidseid vahendeid kohustuste teenindamiseks või jalutab ettevõtte poole kole pankrotikoll? Kuna keegi meist ei oska täpselt prognoosida praeguse majanduskitsikuse kestvust, peaksime olema teadlikud oma investeeringute riskidest. Muidugi peegeldavad neid riske hästi ka ettevõtete aktsiate hinnad - kui risk on suur, on aktsia hind mutta tambitud. Teisalt kehtib ka muidugi vana hea tarkus - mida suurem risk, seda suurem teenimisvõimalus.

Vaatasin läbi Tallinna börsi asisemate ettevõtete (jätsin kohtutoimiku Järvevana ja maatüki Trigoni välja) bilansid, koondades oma tähelepanu just lühiajaliste kohustuste teenindamisvõimele ehk ettevõttele kuuluvale käibevarale (raha jms) ja lühiajalistele kohustustele, nagu aasta jooksul maksmist nõudvad laenud ja muud võlad. Teada on, et räpane pankrotihärra marsib sisse just siis, kui ettevõte ei suuda enam oma võlgu tasuda.

Käibevarast arvestasin varud maha, sest nende realiseerimine ei ole praegu kõige lihtsam ülesanne. Saadud numbrit võrdlesingi lühiajaliste võlgadega, saades nii maksevalmiduse kordaja (ingl k acid test). Selle näitaja alusel paningi ettevõtted ritta. Muidugi ei saa ühe näitaja põhjal veel lõplikke järeldusi teha, kuid mingisuguse suuna annab see siiski. Rusikareegli järgi peaks ettevaatlikkusega suhtuma neisse ettevõtetesse, kelle maksevalmiduse kordaja on alla ühe ehk raha ja kiiresti rahaks vahetatavaid varasid on vähem kui lühiajalisi võlgu. Taolisi ettevõtteid on Tallinna börsil minu uuritud 15st koguni seitse.

Veel üks oluline asjaolu on see, et andmed on valdavalt eelmise aasta lõpust, mis tähendab, et tänaseks on olukord suure tõenäosusega halvemaks muutunud. Värsked ehk esimese kvartali numbrid on teada Baltikal ja kuuajalise mööndusega ka Tallinkil, kes seepärast ehk mõneti ebaõiglaselt teiste ettevõtetega võrreldes halvemas seisus paistavad. Kõrvalolevasse tabelisse lisasin ka sinna mitte kuuluva Olympicu, tumedamal taustal on ettevõtted, kes minu arvates pärast esimese kvartali tulemusi nimekirja tipu poole rühivad.

Üleeile oma tulemused avaldanud Baltika asub minu mustas nimekirjas esimesel real, ettevõttel on vaid kuus miljonit krooni raha ja enamiku käibevarast moodustavad loavarud. Viimaste edukas realiseerimine on Baltika jaoks elulise tähtsusega. Kui Baltika suudab varud rahaks vahetada, peaks ka koht mustas nimekirjas paranema. Igal juhul on ettevõte raskes olukorras ja välistatud pole lisakapitali vajadus.

Teisel real on samuti üsna värskete (veebruari lõpu) numbritega Tallink, keda räsib suur laenukoormus. Õnneks on aga enamik laene pikaajalised. Tallink peaks järgnevate kvartalitega oma kohta parandama, sest just suvekuud on need, mis Läänemere kuningettevõttele raha sisse toovad ja seeläbi ka maksevalmiduse kordajat kõrgemaks ajavad.

Musta nimekirja kolmas ettevõte Viisnurk põeb samuti Baltika sündroomi - vähe raha ja suured varud.

Tabelist nähtavast kriitilisemas seisus on praeguseks aga suure tõenäosusega Ekspress Grupp ja Arco Vara. Esimene on oma likviidsust parandamas varade (Ekspress Hotline) müügiga, millest kriisi jätkudes ei pruugi siiski piisata.

Õnneks on Tallinna börsil ka selliseid ettevõtteid, kes end üsna kindlalt võivad tunda - kuldse nimekirja täht ehk musta nimekirja viimane on Norma (maksevalmiduse kordaja hakkab arvatavasti edaspidi küll langema). Väga heas seisus on ka Eesti Telekom. Aplausi on seni ära teeninud Tallinna Kaubamaja, kes on oma varusid oskuslikult juhtinud ja seisab seetõttu kindlalt jalgel.