Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Naljakuu tõi börsile palju raha
Kui veel sügisel pidi kirjutama artikleid judinaid tekitavatest kukkumistest börsil, aina enamatest pankrottidest, kahjumitest ja läbipõlemistest, on kevadega alanud hoopis optimistlikum aeg. Lilled hakkavad õitsema ja räsida saanud börsidki hakkavad tasapisi toibuma.
Naljakuu näitas üsna mitmel rindel, et hullem võib tõepoolest peatselt läbi saada, seda nii börsidel kui ka majanduses laiemalt.
Ma ei tahaks hakata kuulutama kindlat ja stabiilset tõusu, sest nii ilus see kevad realistlikult arvestades tulla ei saa, aga mitmete aastate vingemad põrked annavad lootust, et järgmine hoovõtt võib toimuda eelmisest põhjast hoopis kõrgemalt.
Valisin üle maailma kuus tuntumat börsi, millel kaubeldavaid aktsiaid siin lehekülgedel tavaliselt rohkem kajastame, ja seitsmendaks meie enda kodumaise aktsiaturu ning koondasin nende kuised võidud ja kaotused kõrvalolevale graafikule.
Piisab kiirest pilgust sinna, et märkida - aprill polnud üldsegi paha! Aktsiahindade tõus kõikjal on märkimisväärne ja ületab valdavalt ka eelmisel aastal saavutatud plussprotsente.
USA suurim aktsiaindeks S&P 500, mis peegeldab 500 enimkaubeldava aktsia liikumist, tegi aprillis aktsiainvestorite eufoorilise tantsu järel kibeda trummipõrina saatel viimase üheksa aasta kõige suursugusema hüppe.
Asjale lisab õige pisut kindlust ka märtsikuine üsna korralik sprint.
Aprill on mõnes mõttes ju kogu esimest kvartalit defineeriv kuu. USAs avaldas oma kvartalitulemused kaks kolmandikku S&P 500 indeksi ettevõtetest ning oluline osa neist kuhjas analüütikute tagasihoidlikud prognoosid üle hoopis suurema kreemikuhjaga, mis ka investoritel pea pööritama ajas. Ja USA optimism on üsna kerge levima kõikjale mujalegi.
Võib-olla ei oleks õige selle eest aurahasid ja tammepärgi just ettevõtetele kaela riputada. Suure osa määravad ka analüütikud, kes - ilmselt veel kartes joonistada liiga optimistlikku maailmapilti - panevad kirja mõnevõrra kahvatumad prognoosid. Igatahes on asi töötanud.
Tulukese rõõmsates silmades pani eredamalt põlema ka USA tarbijakindluse oodatust suurem kasv aprillis, mil Reutersi ja Michigani ülikooli koostatav indeks kerkis 65,1 punktile märtsikuiselt 57,3 punktilt. Indeks on väga lootustandev, sest USA majandusest 70 protsenti moodustab just tarbimine.
Ka tööstusindeks, uued tellimused ja tootmine kerkisid aasta kolmanda kuuga võrreldes mitme punkti võrra.
Vastukaaluna kerkis muidugi ka töötuse määr.
Euroopa börsidelgi on lood päris hästi. Suurbritannia FTSE 100 indeks ei jää USA superstaarist palju maha, kuid hoopis elavamalt on start-nuppu piinanud Saksamaa DAX indeks ja Stockholmi börsiindeks, mis on loodetavasti mitte viimast välja pigistades teeninud pea 17protsendilised tõusud.
Siiski on Euroopa Liit prognoosinud euroala riikidele selleks aastaks 4protsendilist majanduslangust, mis järgmisel aastal 0,1 protsendi peale tagasi tõmbab. Seetõttu ei oleks ilmselt mõistlik veel paraadiks valmistuma hakata.
Lisaks kannatas möödunud kuul euroala rahaühik, mis kaotas enim Inglise naela vastu.
Juba kaks kuud järjest on suuremaid tõusuprotsente näidanud Aasia börsid. Mai alguses avaldatud raportist selgus, et Hiina tootmisindeks on börsiga käsikäes järjest kasvanud. Seda suuresti tänu valitsuse 4 triljoni jüaani suurusele abipaketile.
Muu hulgas on Aasia riigid otsustanud moodustada aasta lõpuks 120 miljardi dollari suuruse reservfondi, et toetada ja kasvatada investorite kindlustunnet.
Inimesed kalduvad liikuma karjas nagu suurem osa teisigi loomi. Siiski ei tasuks veel välja trallima minna, sest maa on veel külm ja samamoodi ei panustaks ma veel börside oluliselt paremale temperatuurile.
Öökülmad pärast kuuma päeva on kevaditi üsna tavalised.