Kvaliteetse katuse eelduseks on õige ehitusinfo

Kea Siidirätsep 06. mai 2009, 00:00

Algupäraseid eestikeelseid katusealaseid juhendmaterjale pole just palju, ent õnneks on eesti keelde tõlgitud üksjagu juhendeid, mis sobivad kasutamiseks meie tingimustes.

Rääkides katuste soojapidavusest ja projekteerimisest, võib aluseks võtta standardid EVS 837-1:2003 Piirdetarindid ja EVS 838:2003 Katused. Lisaks sobib kasutada eesti keelde tõlgitud eeskirja "C3 Hoone soojusisolatsioon" (2007).

Seal on muu hulgas kirjas, et köetava ruumi katuslae soojajuhtivuse maksimaalne lubatud väärtus U= 0,15 W/m"K ning katuseaknal 1,5 W/m"K. Poolköetavate ruumide puhul on U lubatud maksimumväärtused suuremad. 2010. aastast on oodata U väärtuste muutumist, näiteks köetava ruumi katuslae puhul võib see edaspidi olla maksimaalselt 0,09 W/m"K. Seega soojapidava katuse tähtsus tõuseb veelgi.

Eesti keelde on tõlgitud ka RYL-käsiraamatud, mis käsitlevad ehitustööde üldisi kvaliteedinõudeid.

Konkreetselt katuste kohta käiv tehniline informatsioon on käsiraamatus "TarindiRYL 2000", mis sisaldab kõiki hoonete välistarinditega seotud töid.

RYL-käsiraamatud sisaldavad arvukalt viitematerjale, peamiselt RT-juhendkaarte, millest leiab detailsemat infot ja jooniseid erinevate katuste ehitamiseks ja renoveerimiseks, samuti katuste lisavarustuse kohta.

Lamekatuste renoveerimise kohta on eraldi antud välja lamekatuste spetsialisti Alo Karu koostatud ja kinnisvarahooldajatele mõeldud KH juhendkaart, milles käsitletakse ka katuste hooldust.

Mõne aasta eest ilmus Alo Karu käsiraamat "Lamekatuste renoveerimine", kust saab põhjalikumat infot.

Vanemate hoonete katuste renoveerimise ning alternatiivsete katusekattematerjalide kohta leiab infot muinsuskaitseameti väljaantud tõlkeraamatutes "Õlg- ja rookatused", "Katusekivi, kivikatus" ja "Plekk-katuste renoveerimine".

Katusetööde kvaliteeti mõjutavad lisaks kattematerjalidele ka aluskatte valik, kinnitusvahendid ja õiged töövõtted.

Kõik katusekatted ei vajagi aluskatet, aga juhul, kui see on nõutav, peab aluskatte kasutusiga olema sama pikk kui katusekatte oma. Aluskatete puhul tuleks järgida ka tootja juhendit. RT-juhendkaardid pakuvad sõltuvalt katusematerjalist eri paigaldusvõimalusi ja kinnitusvahendeid. Katusekattematerjalide paigaldusel on kõige olulisemad sõlmede lahendused: läbiviigud, neelud, sademevee äravool, tuulutusvahed, kuna materjal ise tavaliselt alt ei vea.

Eraldi teema on katuste tuulutus, mis läheb rohkem ehitusfüüsika valdkonda. Kui tundub, et katuse ventileerimisega pole kõik korras, tasuks kohale kutsuda ehitusspetsialist, et selgitada välja võimalikud ehitusvead.

Välisel vaatlusel terve katusekate ei tähenda alati seda, et konstruktsioonides ühtegi niiskuskollet pole.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:04
    Otsi:

    Ava täpsem otsing