KPMG soovitab Eesti Energia riigile jätta

Rahandusminister Ivari Padari valitsusele saadetud ettepanekute pakett, kus eelarve olukorra parandamiseks käsitletakse ka Eesti Energia võimalikku börsile viimist, on tekitanud erinevaid arvamusi.

Mina Eesti Energiat praegu ei erastaks ja otsiksin raha hankimiseks muid alternatiive.

Eestil on ees suured põhimõttelised otsused, mida suudab kõige paremini teha üks peremees, kes teab, mis tahab. Kui firmal on mitu investorit, tuleb kõigiga arvestada. Ja kõik ei pruugi näiteks tuumaenergiat toetada.

Ka üksmeele saavutamine Balti riikide vahel on tõenäolisem, kui kokku lepivad kolm riigifirmat.

Hea näide on Venemaa, mis suudab energeetikas kiiresti manööverdada. Euroopa seevastu ei suuda ühes suunas liikuda. Ka Ungaris, kust ma pärit olen, erastati kõik ja nüüd on võimatu midagi otsustada, riik ei saa midagi teha.

Arvan, et Balti riigid peaksid võimalikult palju ära kasutama taastuvenergiat ning välja ehitama vedelgaasi terminalid. Nii saaks peale Venemaa gaasi osta ka Nigeeriast, Katarist.

Kuni tuumaenergeetika osas pole veel selgeid lahendusi, võiks vaheetapina ehitada gaasitoitel jaamu - neid saab rajada plokkide kaupa.

Brüsselis tuleks häälekamalt nõuda abi Poola-Leedu energiasilla väljaehitamiseks ning paralleelselt rääkida Soome valitsusega koostööst tuumaenergeetikas.

Praegu on hea aeg hoolitseda selle eest, et üleeuroopalises energiavõrgus poleks n-ö pudelikaelu. Terase ja kütuse hind on madal ja tööjõudu vabalt saada, praegu tuleb investeerida energia infrastruktuuri nii palju kui võimalik - vedelgaasiterminalid, gaasihoidlad, ülekandeliinid, taastuvenergia, gaasiküttel elektrijaamad. Ühtlasi aitaks see ka majanduskriisist välja.

Ja ärge arvake, et raha ei ole. Raha on maailmas tonnide viisi! Vaja on vaid tasuvaid, äriliselt elujõulisi projekte. Nord Stream on selles osas üks unelmate projekt - usun, et see saab teoks.

Muud valikut ei ole.

Äsja kinnitas Euroopa Parlament ELi energiareformi kolmanda paketi (elektri- ja gaasituru liberaliseerimine - toim). See pakett püüab tegeleda konkurentsiküsimustega, samas kui juba aastaid on tegelik teema hoopis varustuskindlus.

Euroopa Liit peab ärkama ja panema paika mehhanismid, et ELi riigid räägiksid Gazpromiga läbi ühiselt.

Ei.

Niisamuti ei ole Euroopa Liidul ühtset seisukohta ka tuumaenergeetika osas. Energia ja elekter on nii oluline baaskaup, et ükski riik ei julge oma majandust ohtu seada ja muutuda energiavarustuses sõltuvaks teistest riikidest. Kõik tahavad kontrollida oma tootmist ja eksportida.

Uute liikmesriikide puhul on riskitegur ka poliitiline ebastabiilsus - täna tehtud otsused võivad homme kergesti muutuda.

Ei.

See on puhtalt majanduslanguse tagajärg. Tööstustoodang on kukkunud üle 20 protsendi. Ja inimesed tarbivad vähem - gaasi hinna langus ei ole veel kodutarbijateni jõudnud.

Tallinna linnapeast keskerakonna esimees Edgar Savisaar protestib valitsuskoalitsiooni kava vastu viia börsile Eesti Energia, nimetades seda kuritahtlikuks ja rahvavaenulikuks.

Tema ütlusel pole raske ennustada, mis juhtub pärast Eesti elektrijaamade erastamist. "Elektrihinnad tõusevad mitu korda. Eraomanikku ei huvita vastuvõetav hinnatase elanikkonnale, teda huvitab vaid kasum. Investeeringud, mida riigifirma suudab oma omandistruktuuri arvestades teha, vähenevad mitu korda või lõpevad sootuks. Osturaha tahetakse ju võimalikult kiiresti tagasi teenida ning pärast seda tulgu või veeuputus. Pole raske ette näha ka inimeste massilist vallandamist või koondamist," märkis Savisaar.

Keskerakonna juht hoiatas, et praeguses majandusolukorras tähendab riigiettevõtete müük sisuliselt poolmuidu äraandmist. "Ostjaid võib leiduda, kuid õiget hinda praegu võimalik teenida ei ole," lisas ta.