Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Häbiväärne palgateema
Sel nädalal kokku pandud börsifirmade juhtide palgaedetabel näitas, et endiselt on korralikku palka teenida häbiasi ning sissetulekust rääkimine on tabuteema.
Äriühingutel on raamatupidamisseadusest tulenev kohustus tuua tegevusaruandes välja tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani tasud ja muud soodustused. Ehkki igas korralikus ettevõttes on nende töötasude pealt kinni peetud maksud, on paljude juhtide jaoks see aruanderida murekoht ja peavalu. Paljud soovivad, et keegi nende rahakotis üldse sorida ei saaks.
Harju Elektri nõukogu esimehe sõnul ässitab juhtide palkade avalikustamine koguni töötajad tööandjate vastu üles ning tekitab klassiviha.
Mõneti võib teda mõista. Viimase aasta jooksul on inimeste palgad heal juhul langenud ning boonused ära kukkunud. Halvemal juhul on inimesed hoopis tööta jäänud. Selle juures on paarisaja tuhande krooniste kuupalkade avalikustamine nagu haavale soola raputamine.
Aga võtame asja laiemalt. Mullustes sissetulekutes oli paljudel juhtidel suur osakaal buumiaja boonustel, mis ei tule tõenäoliselt tagasi. Ehk juhtide palgad langevad sel aastal tõenäoliselt enam kui reatöötajail.
Teiseks. Ettevõtte palgatase sõltub suuresti nõukogust ja kui omanikud on sellised palgaastmed määranud, siis pole põhjust saajaid kritiseerida.
Kolmandaks. Juhtkonna peamine ülesanne on ettevõtet edukalt edasi viia nii läbi majandustõusude kui ka -languste. Firma kasvamisel aitab juhtkond luua juurde uusi töökohti ja tekitada eelarvesse lisatulusid.
Kõige selle saavutamiseks peab olema piisav motivatsioon tugeva töötasu näol. Ärme ole kadedad. Juhtivad kohad on kõigile valla.