Harju Elekter ajab äri nagu ?muiste

Kasum -72%. Päris kole, või mis? Karmid ajad nõuavad karme kasumikukkumisi.

Selle numbri taga on peamiselt sidusettevõtte Draka Keila Cables kehvast edenemisest tekkinud 7,5 miljoni krooni suurune kahjum. Kui viimane oleks näidanud nulli, oleks kontserni kasum isegi napilt kosunud.

Harju Elektri esimese kvartali tulemused on suurepärane näide kasuminumbri fetišeerimise ohtlikkusest - selline sööst allapoole jätab mulje, nagu asjalood oleks väga halvad.

Natuke ongi, sest käive kukkus peamiselt Eesti nõrga müügi tõttu veidi üle kümnendiku ning ka ettevõtte juhi Andres Allikmäe jutust jäi mulje, et lähituleviku suhtes just liiga optimistlikud ei olda. Aga ikkagi on ettevõtte finantspositsioon kindlam kui kolm kuud tagasi.

Ma ei tea, mida toob tulevik, aga Eesti elektriseadmete tootja esimese kvartaliga antud etendus oli minu jaoks küll üpris muljetavaldav. Milline oskuslik juhtimine ja keskkonnaga kohandumine - kulud tõmmati alla (seal on veelgi ruumi), edukalt realiseeriti varusid, kasseeriti klientidelt raha ja vähendati ettemakseid.

Selle tulemusena voolas ettevõttesse sisse arvestatav rahahunnik, mida toetati veel ka PKC Groupi aktsiate müügiga (aasta tagasi oleks siit küll oluliselt rohkem va krõbisevat saadud).

"Mugandame oma tegevuse käibega. Olulisi kliente ära ei ole langenud, aga eks raske ole kõigil," viitas Allikmäe tootmismahtude vähenemisele, lisades, et varudega ei tohi praegusel ajal üle pingutada. Harju Elektri juhi sõnul peaks kulude vähenemine paremini esile tulema teises kvartalis, sealhulgas peaksid kahanema ka tööjõukulud, sest ettevõtte boonussüsteem põhineb ärikasumil ning kui viimane väheneb, liiguvad alla ka töötajatele makstavad tasud. Müügi turgutamise eesmärgil ei tõmmata aga alla turustuskulusid.

Tublit rahavoogu kasutati suures osas laenude tagasimaksmiseks, sealjuures maksti kõrgetest intressimääradest tingituna tagasi kogu Leedu tütarettevõtte pikaajaline laen. Selle tulemusena kahanesid võlakohustused kolme kuuga 58 miljonilt kroonilt 25 miljonile, millest lühiajalised võlad moodustavad umbkaudu poole. See tähendab, et ajal, mil paljud Tallinna börsi ettevõtted maadlevad likviidsusprobleemidega, suutis Harju Elekter oma finantspositsiooni esimese kvartaliga hoopis parandada.

Aprillikuu viimasel päeval kirjutasin madala maksevõimega Tallinna börsi ettevõtetest ja tõin siis teiste hulgas välja ka Harju Elektri maksevalmiduse kordaja (varude võrra vähendatud käibevara jagatud lühiajaliste kohustustega), mis eelmise aasta lõpu seisuga oli 0,76. See näitaja tõsteti nüüd aga 0,87-le, mis tähendab, et Harju Elektri likviidsusrisk muutus väiksemaks. Praeguses keskkonnas on see ju kiiduväärt tulemus! Eelnevaga seoses kergitas Harju Elekter oma rahahulka vaatamata üsna suures mahus laenude tagasimaksmisele kolme kuuga pea viie miljoni krooni jagu.

Kui siiski püüda veidi ettepoole vaadata, siis surve all oleva käibe kõrval on ka mitu ilusat seika. Andres Allikmäe sõnul peaks esimese kvartali kasumireale valusat mõju avaldanud Draka Keila Cables edaspidi ennast paremast küljest näitama.

"Nüüd peaks õhk väljas olema," rääkis Harju Elektri juht materjalide ümberhindluse tõttu kannatanud sidusettevõttest. Lisaks peaks kasumireale positiivselt mõjuma tööjõu- ja ka intressikulude vähenemine. Küsimus on aga käibes - kuidas läheb toodete müük?

"Eesti turu peale ei ole me täismahus kunagi lootnud, järjest rohkem suundume ekspordile," ütles Allikmäe esimeses kvartalis pea kolmandikulist käibe kadu näidanud koduturu kohta, üle poole käibest andnud müük Soome aga isegi kosus veidi.