Kommentaar: mis on ettevõtluse põhiloomus?

10. mai 2009, 17:18

Tihti on alustavatel ettevõtjatel
põhieesmärgiks rahaline sõltumatus või rikkaks saamine, kahjuks maksab enamus
unistatu saavutamise eest valusat hinda, kirjutab OÜ Baltic Business Analysis
analüütik Olav Suurkask.

Järgneb Olav Suurkase arvamuslugu.

Võib lõputult arutada, mis on ettevõtte kui organisatsiooni eksisteerimise mõte. On see kasumi genereerimine ja suurendamine, omanike vara kasvatamine või hoopis midagi muud.

Sõna ettevõte ise aga ei tundu olevat üldsegi seotud kasumi või vara suurendamisega. See on seotud hoopiski sõnaga ette võtmine ja ette võetakse tavaliselt ikka siis kui soovitakse midagi parandada ja paremuse poole muuta.

Liiga tihtigi on alustavatel ettevõtjatel põhieesmärgiks rahaline sõltumatus või lihtsalt rikkaks saamine, mis iseenesest ju midagi negatiivset ei ole. Kuid kahjuks maksab enamus unistatu saavutamise eest valusat hinda. Miks see nii on?

Loomulikult on ettevõtjate hulgas ka kontingent inimesi, kes teevad seda ettevõtmise enda pärast – see on nende jaoks loominguliseks tegevuseks. Palju aga sina selliseid inimesi tead? Tekib küsimus, miks rusuv enamus tegeleb ettevõtlusega, kui talle see protsess üldsegi ei meeldi.

Pealekaubaks ei saada eesmärgi saavutamise järel oodatud rahuldustki vaid pigem tuleb koos rahapakiga hulk muid probleeme kaela? Kas saab üldse tegevust, mille ainsaks positiivseks küljeks on põgus hulk raha dividendide näol, kutsuda ettevõtluseks?

Niisiis, miks mitte kasutada ettevõtlust enese realiseerimiseks täiel määral ja selleks, et elus midagi positiivsuse suunas muuta nii isiklikul kui ka ühiskonna tasemel. Kas see poleks asjade loogiline käik – nautida protsessi ja selles olemist kogu aeg, selle asemel, et piirduda põgusa rahuldusega heal juhul paar korda aastas.

Põgusa rahulduse varianti praktiseeritakse maailmas aga üsna laialt ning mis on selle tulemus – hunnik tooteid, mis on praktiliselt prügi, mida kellelegi tegelikult vaja ei lähe, reostatud loodus ja tööorjus igas plaanis. Võib öelda, et kus on nõudlus, seal on ka pakkumine – aga kes lõppkokkuvõttes vastutab?

Viimaks ometi võiks hakata kasutama ettevõtlust tema otseses tähenduses – positiivsuse ja ilu loomiseks ning paraku ka tekkinud saasta puhastamiseks. Rahavoogusid võib ju kasutada mitmeti – suunata see arengusse või taandarengusse, investeerida millegi kasuliku loomiseks või prügi tootmiseks.

Öeldakse, et inimene jääb inimeseks – ahnust välja ei juuri ja nii edasi. Minu meelest on see tühipaljas vabandus vastutuse koorma endi õlult minema viskamiseks. Täiskasvanud inimese üheks põhiomaduseks peaks olema aga vastutustunne, nagu ka üleüldine isiksuse omaduste tasakaal, milles puuduvad säärased äärmused nagu ahnus. Kas tuleb välja, et kogu ühiskond on meil täis n-ö täiskasvanud lapsi?

Alustada tuleks nagu ikka iseendast. Näpuga näitamine ei kuulu ka täiskasvanu käitumise arsenali. Kes soovib, see leiab mooduse, kuidas alustada ettevõtlusega tema tegelikus tähenduses. Positiivset näidet aga vajab meie ühiskond ja iga üksikisik praegu rohkem kui kunagi varem.

Mis võiks olla aga konkreetseks esimeseks sammuks? Iga ühe jaoks on parim variant erinev kuid alustada võiks reaalsuse tunnistamisest, enese ja ümbruskonna jälgimisest. Kas kogu see pilt näib sulle loogilisena? Kas me liigume ikka arenguteed mööda edasi?

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. May 2009, 17:18
Otsi:

Ava täpsem otsing