Pankroti äärel on tarvis nõu ja infot

Eraisikute pankrotid koguvad hoogu: mullu esitati kohtutesse füüsilise isiku vastu 147 pankrotiavaldust, millest iga kolmas tõi kaasa pankrotiotsuse. Sellel aastal on juba välja kuulutatud 34 pankrotti.

See on suuresti tingitud viimaste aastate laenubuumist, kus võlgadesse sattunud "turgutasid" ennast veel mõne aja SMS-laenudega. Nagu pankrotihaldur Uno Feldschmidt ütleb, iseloomustab võlgnikke "kole heade aegade" taak.

Nüüd on tarvis teha kõigile võlgadesse sattunud inimestele kergesti kättesaadavaks info selle kohta, kuidas nad võiksid oma eluga taas järje peale saada. Riigi ja pankade koostöös võiks sündida üks portaal, kus iga soovija saab ülevaate, mida toob endaga kaasa eraisiku pankrot, millal ja kuidas seda algatada, ning kellelt võiks saada juriidilist nõu.

Praegu otsivad inimesed anonüümselt infot foorumites, alates LHV ja lõpetades perekooli foorumiga. Seal vastatakse neile vastukäivate nõuannetega ja muidugi ei tule puudust ka parastajatest. Inimestel puuduvad usaldusväärsed infoallikad.

Postimehe Tarbija24 portaal tegi hiljuti intervjuu Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustamise üksuse juhi Terje Läätsega, kes rõhutas, et ka paljud makseraskustes inimesed tulevad tema juurde abi otsima alles siis, kui peas juba enesetapumõtted. Sellised inimesed on hirmul, sest nad teavad, et juristide poole pöördumine toob neile ainult uusi kulusid. Probleemid aga samal ajal kuhjuvad.

Veel enam, hätta sattunud inimesed tõmbavad ligi pettureid, kes väljapääsmatus olukorras hirmunud "kliente" veelgi sügavamale mülkasse meelitavad, pakkudes neile näiteks eriti röövellikku kiirlaenu ja hiljem alustades väljapressimist.

Eetiliselt on ühelt poolt vale elada üle oma võimete ja siis võlausaldajad rahast ilma jätta. Teiselt lasub osa eetilisest koormast ka pankadel, eriti kiirlaenu andjatel. Kiirlaenukontorid teenivad ilmselt rohkem raha hilinenud laenudelt kui õigeaegsetelt maksetelt. Nad peaksid panustama ka sellesse, et sellele ärimudeli "kliendid" ei satuks väljapääsmatusse olukorda. Umbes nagu kasiinod maksavad hasartmängumakse.

Äripäev ei saa anda nõu, kes ja mis tingimustel peaks otsustama eraisiku pankroti kasuks, nagu seda ei saa teha ka detaile mitteteadvad anonüümsed nõustajad. Küll saame öelda, et peaksime hakkama suhtuma pankrotti suurema sallivusega. Võiksime võtta siin eeskuju USAst, kus pankrottidesse suhtutakse palju loomulikumalt kui Euroopas.

Ettevõtlusõppejõud Juhan Teder märkis hiljuti Äripäevas, et USAs on keskmine omal jõul miljonäriks saanu elanud läbi üle kolme pankroti või sellele lähedase seisundi (tõsi, mitte alati eraisikuna). Mis paremat tõestust on tarvis sellele, et kõigile tuleb anda uus võimalus.

Autor: ÄP