Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Turg nõuab rohkem vääristatud puitu
Tänases Tööstuses on mitu lugu metsatööstusest ja puidu hinna drastilisest langusest. Usun, et õigustatult, sest mingid lahendused tuleb leida. Ja seda enne, kui kogu meie rahvuslikuks uhkuseks peetav metsa- ja puidutööstus täielikult põhja vajub.
Viimase aasta kogemused on näidanud, et sügavasse kriisi langenud tööstusharu - olgu selleks siis puidutööstus või mõni muu töötleva tööstuse valdkond -,
suudavad elus hoida vaid oma kindlas nišis tegutsevad tootjad. Ja loomulikult need, kes oskavad oma tegevust vastavalt turu muutumistele ümber orienteerida.
Puidutööstuse juurde tagasi tulles on aeg näidanud, et majanduskriis tabas kõige valusamalt lihtsalt metsamaterjali saagimisega tegelevaid ettevõtteid. Neid, kes olid oma investeeringud teinud ja toodangu suunanud majandusbuumi vedanud kinnisvara- ja ehitussektori varustamisele. Tootearendus, turundus ja toodangu vääristamine jäid tagaplaanile, sest ehitusfirmast tellija nõudis prusse, laudu ja plankusid.
Nüüd, kui see ehitaja on käpuli, on paraku käpuli ka need saeveskid, kes paigutasid küll ränka raha tootmisvõimsuse suurendamisse, ent ei arvestanud sellega, et kui peaks olema tarvis plankude asemel näiteks puidust köögiriistu või mänguasju tootma hakata, siis see tehnoloogia selleks ei sobi.
Praegu, kui puidu hind on madal, oleks just õige aeg hoogsalt tootmisele pihta anda, sest madala toorainehinna tõttu oleks ka toodete omahind väiksem. Konks on selles, mida toota, et ostjaid leiduks.
Kindel on see, et tänapäeval peab müüv puidutoode olema märksa suurema lisandväärtusega, kui seda on üks lihtne pruss või liist.