Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Osaleme Saksa-Rootsi debatis

    Mõnusaid valikuid enam pole. Läänes peetakse devalveerimist aina enam üheks võimaluseks, kuidas Eesti majandus kriisist välja upitada. Selle lahenduse puhul on üks peamine miinus eurodes laenu võtnud ettevõtete ja inimeste sattumine üliraskesse olukorda.
    Saksamaa kommertspank Deutsche Bank tegi hiljuti ettepaneku, et devalveerimise riski peaksid Balti riikides enda kanda võtma pangad.
    Ehk kõik erasektori (ettevõtete ja majapidamiste) eurolaenud tuleks arvestada ümber kohalikku valuutasse, mis järel saaks valuuta devalveerida ilma hullemate tagajärgedeta laenuvõtjate jaoks. Kulud kannaks Deutsche Banki pakkumise kohaselt peamiselt valitsused, kes maksaksid pankadele suuremad kahjud kinni, kuigi osa kuludest jääks ka finantsasutuste kanda. Kui kroon kaotaks väärtusest 15 protsenti - number, millega Saksa pank opereerib - siis läheks see maksma 2,1 miljardit eurot.
    Eesti pangad vastasid oma kommentaarides, et laenajal poleks sellisest lahendusest aga suurt tulu, sest see tekitaks terava nõudluse krooni järele ja tõstaks kohe kõrgele intressid, mis praegu sõltuvad langenud Euriborist. Praegugi on laenajate jaoks kroonilaen palju kõrgema intressiga kui eurodes võetud laen.
    Äripäev kutsub nüüd üles ka meie valitsust ja keskpanka sel teemal seisukohta kujundama. Pankadel on Saksa kolleegide ettepanekule tõsised vastuargumendid, kuid pangad on selgelt ka ise huvitatud sellest, et meil ei läheks laenude konverteerimiseks.
    Toimetus usub, et maailma finantskoridorides - Euroopa pankades ja rahvusvahelistes organisatsioonides - diskussioon sel teemal käib. Eesti võiks anda teada oma vaated, kas ja kuidas kavatseme oma laenajaid vajadusel toetada.
    Laiemalt on küsimus selles, kes peaks viimaste aastate laenupeo kinni maksma. Nagu ka Deutsche Bank oma raportis tunnistab, tekib küsimus, miks peaks maksumaksja võtma enda õlgadele nende laenajate hädad, kes viimastel aastatel üle võimete krediiti võtsid. Saksa kommertspanga vastus oma küsimusele on see, et teised lahendused oleksid lihtsalt veelgi kulukamad.
    Äripäev nõustub põhimõtteliselt sellega, et osa viimaste aastate peo arvest peaks kinni maksma pangad. Ühelt poolt on õigus Rootsi majanduslehe Dagens Industri analüütikul Gunnar Örnil, kes märkis juba jaanuaris, et Rootsi pangad, mis Balti riikides täidavad sisuliselt keskpanga rolli, on käitunud vastutustundetult ning peavad selle eest maksma.
    Samas ei ole pankade destabiliseerimine kellegi huvides - see on ka üks põhjus, miks Deutsche Banki arvates võiks denomineerimise peamiselt kinni maksta suhteliselt väikse laenukoormusega valitsused.
    Just eurolaenude kroonidesse panek peaks panga sõnul aitama parandada inimeste laenuvõimet ja seega toetama ka panku. Seega mõtleme veel ka meie riigi tasandil, mis võimalused meie ees on.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.