Tööpakkujad pigistavad kandideerijatelt ideid välja

"Petturtööandjate arv kasvab. Paljude inimeste lihtsameelsus ning kergeusklikkus saab valusaid vitsu. Lepingud, isegi kui need sõlmitakse, ei leia tegelikkuses järgimist, palgalubadused ei saa tõeks ning töötingimusi ilustatakse tundmatuseni. Aina enam on kuulda nn proovitöödest, mille ulatus ning tulemuslikkus ületavad igasuguse mõistliku testtöö piirid ning mis tegelikkuses on lihtsalt tasustamata töö," loetles Eesti ühe suurema tööotsinguportaali CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson. Eriti suure ettevaatusega tuleb tema sõnul suhtuda välismaal pudrumägede ja piimajõgede lubajatesse.

Sullerettevõtteid kerkib raskel ajal esile igas valdkonnas, kuid ideevarguse osas tasub Johansoni sõnul tööotsijatel olla ettevaatlik eriti turunduses, toote või teenuse arenduses, juhtimises ja uute ärilahenduste tutvustamisel.

"Isikliku kogemuse põhjal julgen arvata, et need on just reklaami ja reklaamtrükiga tegelevad ettevõtted. Otsisin ise hiljuti tööd ja kogesin seda kõike. Otsitaksegi konkreetselt ideid, kuhu ja kuidas müüa, ja kui ideed vestlusel juhile ette räägid, siis ega töölepingut sinuga keegi sõlmida suurt ei soovi," lausus endine tööotsija Aire Rantanen.

Tema sõnul pole sellistele ettevõtetele oluline inimese taust, vaid ideed, ja seda rõhutatakse intervjuul ka korduvalt. "Olen näinud ka ettevõtet, kes pikema vestluse puhul ootab ideede väljakäimist ning teavitab kohe, et põhipalka nad ei maksa, kõik sõltub pelgalt müügitulemustest. Silma hakkavad sellised ettevõtted sellega, et nad otsivad kõlava nimega kohale inimest ning seda mitu-mitu kuud järjest," märkis Rantanen.

Ka praegu tööturgu luubi all hoidval Kerli Tsõbinil on lühikese aja jooksul olnud kokkupuuteid kahe ettevõttega, kelle motiivide kohta on tal kahtlus tekkinud. "Kaks ettevõtet on näidanud üles huvi põhjalikult ettevalmistatud materjalide suhtes," märkis Tsõbin. Tema arvamusel teevad nii pigem väikesed ettevõtted. Tsõbini sõnul antakse konkursil saadavad ideed juba olemasolevatele töötajatele edasi ja tegelikult ei tahetagi uut ametikohta luua.

Reklaamiturul on Zavod BBDO juhataja Olav Osolini sõnul suurenenud nende firmade hulk, kes iga töö peale üritavad "konkurssi" korraldada, oodates, et osaleja paneb sissejuhatuseks lauale valmis lahenduse, mis tema õnnetu firma kõrvupidi soost välja tõmbab.

"Kuna selliste "konkursside" lähteülesanded ja osalemistingimused on reeglina lopergused, siis arvan, et enamik asisemaid reklaamitegijaid suudab selliseid "kalamehi" läbi näha ja nende õnge ei lähe," märkis Osolin, lisades, et ideede näppamist on tegelikkuses väga keeruline tõestada. "Ma vähemasti usun, et Eesti Reklaamiagentuuride Liitu kuuluvad agentuurid ei ole nõus varastatud ideid teostama," märkis ta.

CV-Online'i turundusjuhi Raimo Matvere sõnul pole nendeni konkreetsed ideede varastamise juhtumid jõudnud, küll liigub selleteemalisi kuulujutte.

"Ettevõtted on tööturul eelisseisus ning kurb on tõdeda, et seda üritatakse ka oma huvides ebaausalt ära kasutada. Töökuulutuse avaldamise ajal on sellist käitumist, kus soovitakse tööotsijatelt ideid välja pumbata, küllaltki keeruline avastada. Kuid visioonide või uurimuste esitamine võib olla juba konkursi teine või kolmas etapp, mille toimumist töökuulutuses ei avaldatagi. "Ühtset valemit "ärakasutaja" tuvastamiseks on võimatu leida," lausus Matvere.

Need, kes tööd aktiivselt otsivad, tunnevad ilmselt ka ise ka juba mõne ära, märkis endine tööotsija Aire Rantanen, kelle sõnul on täiesti omaette seltskond tervisliku toitumise müügiesindaja otsijaid, kes iga päev värskendavad oma kuulutust, et olla esimesed. "Nad lubavad maad ja ilmad kokku. Kuid siis varjavad ettevõtte nime, sest teades ettevõtet, sinna keegi kandideerida ei sooviks," lisas ta.

Kerli Tsõbin soovitab oma kogemuse põhjal e-kirjas või paberkandjal ideid mitte edasi anda, vaid pigem töövestlusel neist suuliselt rääkida. "Kindlasti tasub jälgida, kui palju küsitakse informatsiooni tööotsija enda kohta, kas pigem tahetakse ideid või tuntakse rohkem huvi kandideerija CV vastu," märkis Tsõbin.

Kui on kindlaid fakte ideede varastamise kohta, tasub Matvere sõnul kandidaadil pöörduda politseisse. "Intellektuaalse omandi varastamine on Eesti Vabariigis kuritegu," lisas ta.

Usun, et suuremad reklaamiagentuurid on piisavalt väärikad ettevõtted, et mitte intellektuaalse omandi väärkasutamisega tegeleda. Eriti arvestades asjaolu, et olles ise loominguliste lahenduste müüjad, teavad reklaamiagentuurid väga hästi, mida ideevargus tähendab.

Samuti ei ole viimasel ajal reklaamivaldkonnas kuulnud sellest, et agentuurid uusi töötajaid otsiks, pigem voolab see jõgi tänapäeval teistpidi.

Heade ideede omanik peaks nendega nagu parteipiletiga väga õrnalt ja ettevaatlikult ümber käima. Hoidma neid ihule ja südamele väga lähedal ning mitte neid vales kohas lehvitama. Ja väike vihje Äripäeva lugejale - kui inimesel on head ja innovaatilised ideed, siis ei tasu oma aega tööintervjuudele raisata, vaid tuleks oma ettevõtte loomisele mõtlema hakata. Tööintervjuul on teisel pool lauda palju mugavam istuda.

Autor: Kaisa Tahlfeld