Euroopa pankade tervis vajab kontrolli

Sarnased luukered on kapis teistelgi Euroopa pankadel - eile teatas Austria Raiffeisen International, mis tegutseb 17 n-ö endises kommunistlikus riigis, et on viiekordistanud laenukahjumite reserve. Selle tagajärjel kukkus panga esimese kvartali kasum aastatagusega võrreldes 78%.

Täit ettekujutust, kui suureks võivad Ida-Euroopaga seotud laenukahjumid Lääne-Euroopa pankade jaoks kasvada, pole aga kellelgi.

See on vaid üks valdkond võimalikke halbu varasid, mis mürgitavad Euroopa pankade bilanssi ja pärsivad laenuandmist. Pangalaenudest sõltub aga otseselt Euroopa majanduse toibumine - 80% laenurahast saavad Euroopa firmad pankade vahendusel (USAs võrdluseks vaid 1/5).

Euroopalt oodatakse pangandussektoris sarnase selguse loomist nagu USAs, kus valitsus avalikustas läinud nädalal suurimates pankades tehtud "stressitestide" tulemused. Neist ilmnes, et kümme suurpanka vajab majandusolukorra võimaliku halvenemise puhuks 75 miljardit dollarit lisakapitali. Investorid said mingigi ettekujutuse võimalikest kahjumitest ja kapitalivajadusest. Nüüd on pall Euroopa väravas.

Äsja Euroopa majandusest ülevaate avalikustanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ütles, et ka Euroopa pangad vajavad stressitaluvuse teste. IMFi kriitika järgi on Euroopa pangad halbade varade mahakandmisel ja lisakapitali kaasamisel USAst maha jäänud. Hangitud on vaid 40% triljonist dollarist, mis tuleb IMFi hinnangul korstnasse kirjutada. IMFi Euroopa regiooni direktor Marek Belka kutsus Euroopa riike halbade varade suurust ära hindama ning panku rekapitaliseerima, rakendades vajadusel riigi abi.

Sama rõhutab Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia. "Kui Euroopa pankade bilansse ei puhastata ega tervendata, ei taastu laenuandmine ja reaalmajanduse vajadused jäävad rahuldamata," ütles ta.

Euroopa pangandusjärelevalve komitee (CEBS) teataski, et ka Euroopa teeb oma testid. Testitakse aga ainult üleeuroopalise pangandussüsteemi vastupidavust, mitte konkreetsete pankade seisu ega kapitalivajadust. Testid tehakse riikide tasandil ja nende tulemusi ega metoodikat ei avalikustata. Juba ongi tekkinud küsimus, mis kasu investorid sellest saavad ja kuidas nii usaldus pankade vastu paraneb.

Halb oleks, kui Euroopas tekiks sarnane olukord nagu Jaapanis, kus pankade kahjumeid ja halvaks läinud varasid aastaid varjati, ütles Äripäevale Chevreux' panga analüütik Rodney Alfvén. Mis puutub Rootsi pankade tervislikku seisu, siis tulevad pangad "Balti probleemiga" toime, kuni laenukahjumid koduturul Rootsis järsult ei kasva.

Balti riikides võivad aga laenukahjumid lähemal kahel aastal kasvada 15-20 protsendile laenuportfellist, hindas Chevreux.