Q Varal seitse päeva aega puudusi klattida

Harju maakohtu kohtuniku Merike Varuski sõnul on kohus küsinud täiendavaid andmeid ettevõtjalt ja saneerimisnõustajatelt selleks, et kindlaks teha, kas saneerimiskava vastab saneerimisseaduses ette nähtud nõuetele.

Ettevõtja Alo Lillepea ja saneerimisnõustajad Ene Ahas ja Katrin Prükk peavad esitama kohtule arvutusmetoodika võlausaldajate nõuete allahindluse täpse kujunemise kohta, andmed selle kohta, kuidas on tagatud võlausaldajate võrdne kohtlemine nõuete samaaegse rahuldamise teel, andmed investeeringute kohta (investor, lepingud, investeeringute laekumise tähtajad). Samuti peavad nad kohtule esitama andmed laovaru praeguse väärtuse kujunemise kohta.

Kui ettevõtja ja saneerimisnõustajad kohtu nõudmist ei täida ja osundatud puudusi ei kõrvalda, jätab kohus määrusega saneerimiskava kinnitamata.

Kui palju on kohtul aega otsust langetada pärast seda, kui täiendavad andmed on esitatud, seda Varuski sõnul seadus ei reguleeri. "See oleneb esitatud andmete mahust ja kohtu töökoormusest," selgitas ta.

Mitmeid ettevõtteid saneerimises nõustanud Christiansen Consultingu juhtimiskonsultant Kaur Kivirähk ennustas enne saneerimiskava esitamist, et see ei suuda ettevõtet päästa, ja seega oleks võinud saneerimisprotsessi algatamise asemel kohe pankrotimenetluse välja kuulutada. Tema sõnul oli seal vaid situatsioonikirjeldus, ei olnud pädevat analüüsi, kuidas ettevõte ümber korraldada. Saneerimiskavast võis pigem välja lugeda, et loodetakse kinnisvaraturu taastumisele, rääkis Kivirähk.

Kavas on kirjas, et vähendada võimalikult palju kulusid ja olemasolevad kinnisvaraobjektid maha müüa ning võlausaldajatele võlg tagasi maksta.

Kivirähk küsib, kuidas on võimalik müüa oma tooteid, kui sa vähendad nii oluliselt töötajaskonda. "Praeguses olukorras ma näen, et pigem tuleks rohkem panustada müügile. Müügistrateegiat, kuidas objektid suudetakse realiseerida, seda selles kavas ei ole. Direktor ja raamatupidaja üksi ei suuda kindlasti tagada sellist müüki, nagu vaja on," märkis ta.