Euroopa majanduses oli sünge kvartal

Just Ida-Euroopa riikides - Lätis ja euroala uusliikmes Slovakkias - registreeriti esimeses kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes kõige järsem majanduslangus, 11,2%.

Enim vapustas reedel aga teade, et euroala suurimas liikmesriigis Saksamaal kahanes majandus eelnenud kvartaliga võrreldes peaaegu 4%. Nii järsku langust pole nähtud 40 aastat. Põhjuseks Saksamaa majanduse suur sõltuvus ekspordist, mille järele nõudlus on maailmas järsult vähenenud.

Suurtest riikidest oli ka Itaalia majandus rekordilises languses - ainsaks valguskiireks uute autode müüki kasvatanud Fiat. Nii kahanes euroala SKP kokkuvõttes eelnenud kvartaliga võrreldes 2,5%. See teeb aasta peale languse tempoks ligi 10%, rehkendas Wall Street Journal.

Saksamaa majandus on nüüd languses olnud neli kvartalit järjest, kuid üha enam analüütikuid on seda meelt, et ka Euroopas hakkab majandus stabiliseeruma.

"Nii järsku majanduse kokkutõmbumist me ilmselt rohkem ei näe," kommenteeris ajalehele Wall Street Journal JPMorgani ökonomist Greg Fuzesi. "Miinus kümmet protsenti rohkem ei tule."

Sama meelt, et esimene kvartal jääb kõige nõrgemaks, on Saksa Commerzbanki ökonomist Christoph Weil. Siiski prognoosib ta, et langus jätkub veel ka kolmandas kvartalis, enne kui olukord stabiliseeruma hakkab. Ka Credit Suisse'i pank kirjutas reedel oma analüüsis, et "halvim näib olevat möödas ning pikalt langus enam ei kesta".

Optimismiks annavad alust Euroopa tarbijate ja ettevõtjate pessimismi taandumine ning paranenud seis uute tellimustega. Samuti peaksid mõjuma hakkama riiklikud abipaketid majanduse ergutamiseks ja pankade toetamiseks. Nii võib ka Slovakkia, mis on riiki meelitanud palju autotööstuse investeeringuid, saada tuge Lääne-Euroopas rakendatud riiklikest toetustest vanade autode väljavahetamiseks.

Lääne-Euroopa käekäigust sõltub otseselt Ida-Euroopa toibumine, millele lääs on peamine eksporditurg ja investeeringute allikas.

Poola ja Sloveenia kohta andmed veel puuduvad, kuid piirkonna kõigis ülejäänud riikides oli majandus esimeses kvartalis languses - Bulgaarias esimest korda 11 aasta jooksul. Kahekohalise numbriga mõõdeti majanduslangust Balti riikides, kus Danske Banki analüütiku Lars Christenseni hinnangul eelkõige Lätis majanduse vabalangus jätkub. "Meie hinnangul pole see veel põhi," märkis ta.

Ungari ja Läti järel sai Euroopa Liidu riikidest viimati IMFilt abilaenu Rumeenia. Läinud nädalal prognoosis reitinguagentuur Fitch, et abi küsimisest ei pääse ka Leedu, Bulgaaria ja ELi kandidaatriik Horvaatia.