Oravate paleepööre võtab tuurid üles

Pakume välja lahenduse, mis sobib nii tööandjatele kui ka töövõtjatele, töötusmaksemäär ei tõuse ja ka töötukassa on jätkusuutlik, lausus sotsiaaldemokraatide esimees Jüri Pihl eile pärast erakonna juhatuse koosolekut.

Tegime ettepaneku, et töötuskindlustuse maksemäär oleks 3% ning ka väikeettevõtjad saaksid töötukassast koondamiste puhul abi, selgitas sotsiaaldemokraat Eiki Nestor eile.

Nestori sõnul jääks sotside nägemusel koondamishüvitised inimestele selliseks, nagu need praegu on, töötuskindlustusmaks oleks 3% ning koondamine hakkaks toimuma nii, et enamiku maksab kinni tööandja.

"Kaoks ära mõiste "kollektiivsed koondamised". Tööandjad saaksid töötukassa abi kasutada edaspidi iga koondamise korral. Praegu on see võimalus vaid kollektiivse koondamise korral. Eriti kasulik on see väikeettevõtetele," märkis Nestor.

"Uus seadus jõustuks ja sätted, mis muudavad töötukassa kohustusi suuremaks, lükkuksid edasi. Samaks jääks isikute ring, kel õigus hüvitist saada," lisas Nestor.

Uue töölepingu seadusega oleks koondamistasude maksmise põhiraskus töötukassal, sotside meelest võiks see osaliselt olla ka ettevõtetel. Enamiku hüvitisest maksaks jätkuvalt kinni tööandja, kuid tööandjad saaksid töötukassast lihtsamalt toetust.

Nestor uskus, et koalitsioonipartnerid võiksid nende ettepanekuga isegi nõus olla. "Nad saavad ka aru, et sellega välja ei tule, ja nelja peale minna ei taha. Kui jääb 3%, siis uue seaduse mõte oli, et vallandamise korral on valuraha ühe kuu võrra väiksem ja töötuskindlustuse summa priskem," märkis Nestor.

"Hüvitisi tuleb vähendada, sest arvestades Eesti eesmärki, et riigieelarve oleks 3% defitsiidi piires, ei tohi ka töötukassa, tulenevalt töölepingu seaduse punktidest, tekitada uut defitsiiti," polnud Reformierakonna peasekretär Kristen Michal eilse sotside kompromissiga rahul.

"Olemasoleva maksemäära sisse ei mahu suured hüvitised, mille tööandjate keskliidu esindajad ametiühingutega kokku leppisid. Meenutan, et neid ei olnud algses eelnõus, mis valitsuse poolt tuli. Seega, see kokkulepe tuleb üle vaadata ja hüvitist tuleb vähendada - nii ka kaotada vabatahtliku lahkumise hüvitis."

Valitsusliidu pinged lahvatasid eelmise nädala reedel, kui peaminister Andrus Ansipi eestvedamisel hakkasid Reformierakond ja IRL uut koalitsioonipartnerit otsima. Ansip ütles Äripäevale, et praegu sõltub see, kas valitsus samas koosseisus jätkab, ainult sotsiaaldemokraatidest.

Tüli põhjus on tema sõnul uus töölepinguseadus. "Hüvitiste temaatika pöördab tagasi töölepingu seaduse eelsele stardijoonele ja seda serveeritakse nüüd suure järeleandmisena ja vastutulekuna. See ei ole vastuvõetav Reformierakonnale ja IRLile," kommenteeris Ansip reedel.

Laupäeval kogunesid riigikogus Reformierakonna fraktsiooni ruumides IRLi, Rahvaliidu ja Reformierakonna esindajad, et kombata maad uue koalitsiooni moodustamiseks.

Sotside poolt Reformierakonnale ja IRLile esitatud töölepingu seaduse kompromissettepanekut ei soovinud Rahvaliidu juht Karel Rüütli eile kommenteerida. "Meile pole selle kohta infot laekunud," ütles ta vaid.

Michali sõnul otsustas Reformierakonna juhatus moodustada küll IRLiga ühisdelegatsiooni uuteks koalitsiooniläbirääkimisteks, kuid see ei pruugi ajada veel praegust koalitsiooni lõhki.

"See ei tähenda tänase koalitsiooni muutmist, kuid me võtsime vabaduse otsida paremaid lahendusi. Küsimus on konkreetsetes hüvitistes, töötukassas ja kõiges muus," lausus Michal nädalavahetusel.

IRLi peasekretär Margus Tsahkna märkis, et Rahvaliidu esindajate senised kriitilised väljaütlemised tööseaduse asjus ei pruugi saada uue koalitsiooni moodustamisel takistuseks.

Tööandjad eeldavad, et omavahel töölepingu seaduse jõustamise tõttu tülli läinud valitsus suudab selle ikkagi jõustada. Võimaluse korral peaks erimeelsused lahendama samad osapooled, kes selle seaduse vastu on võtnud. Olen aru saanud, et küsimus on detailides.

Autor: Kaisa Tahlfeld