Tallinnas läheb kuumemaks

Võrdlesin kriisieelset seisu praeguse olukorraga ja tuleb välja, et kuigi meie kodubörsi käive on kahe aasta taguse ajaga võimsalt kukkunud, on nüüdseks siiski mingi toetusnivoo leitud ning võimalik, et selle aasta märtsi võib pidada Tallinna börsi lähimineviku sügavaima une kuuks.

Erakordselt madala kauplemisaktiivsuse põhjustab tavaliselt olukord, kus pidevast negatiivsest uudistevoost ära hirmutatud ostjad ei julge enam (või veel) turule tulla. Ja ka müüjad on tohutu investeeringute väärtusekao tõttu justkui loobunud. Keskmine väikeinvestor elab tihti ühetaolises maailmas, mis tähendab, et nii langust kui ka tõusu näevad nad igavesena. Pööre ühest maailmatüübist teise võtab aga aega, kuna eelnevast hoitakse kiivalt kinni. Globaalsel areenil tekkinud parema maailma lootuses on ebalev julgus nüüdseks voolamas ka meie börsile. Tehinguid tehakse küll endiselt vähe ja summad on väikesed, kuid siiski tasapisi kasvavad. See on aga hea signaal usalduse taastumise ja likviidsuse tekkimise suunas.

Kui vaadata selle pika languse kestel toimunud investorite arvu muutust, siis on näha, et kõige suurema hooga on see kasvanud Baltikal, sealjuures paistab võrreldes teiste Tallinna börsi ettevõtetega eriti silma väikeinvestorite arvu kasv. Väikeinvestoritest põhjaurgitsejad olid Baltikast vaimustatud eelkõige eelmise aasta teises pooles, kui mitmed maailma ja ka kodumaised investeerimisspetsialistid andsid liiga varaseid ostusoovitusi. Baltika järel on enam investoreid paelunud Eesti Telekomi aktsia, mille ostmisele keskendusid väikeinvestorid rohkem eelmise aasta esimeses pooles, kui kriis oli alles kiiremaid tuure üles võtmas ja otsiti rahulikumat rahapaigutust.

Kui Baltika investorbaasi kasv võiks olla riskiisu suurenemise indikaator, siis Eesti Telekomi atraktiivsuse tõus peaks andma vastupidise signaali. Viimast täiendab ka näiteks Ekspress Grupi, Olympicu ja Tallinki aktsionäride arvu vähenemine. See on muidugi ka üsna loogiline, et languse ajal riskantseid aktsiaid müüakse, kuigi Baltika on siin mõneti erandlik.

Investorite kindluse kerget kasvu võiks välja lugeda ka Tallinna börsi aktsiate kallidust peegeldavast keskmisest hinna-kasumi suhtest, mis on öömusta esimese kvartali tulemustega võrreldes praeguseks tõstetud juba nähtavalt ka üle kriisieelse aja. Kui kaks aastat tagasi kauples meie kodubörsi keskmine aktsia umbes 12kordsel ajaloolisel kasumil, siis praegu on see näitaja umbes 18, sealjuures on huvitav märkida, et alles selle aasta märtsis oli sama number vaid 6. See näitab, millise hoobi on ettevõtted pidanud kasumitereal vastu võtma ja kuidas investorid heas usus aktsiate hinnad viimase paari kuuga kallimaks on ostnud.

Seega on sarnaselt ülejäänud maailmaga kerget pööret näha ka Tallinna börsil ja nii nagu mujal, võiks ka kodumail veidi juba muret tunda aktsia hinnatasemete pärast, mis eeldavad lähikvartalite kasumite paranemist. Erilist pööret kasumites on aga kahjuks lähitulevikus veel raske näha.