Tallinna Vee kasum häiris Tallinna linna

Mutli tegi päevakorrapunktide kinnitamise eel ettepaneku jätta kasumi jaotamise punkt päevakorrast välja ja lükata selle otsustamine edasi. Seepeale tegi koosoleku juhataja Raino Paron kümneminutilise pausi, et aktsionärid saaksid aja maha võtta ja otsuse üle järele mõelda.

Vaheajal aga ei soostunud Mutli Äripäevale ettepaneku esitamise põhjust selgitama, öeldes, et ta ei saa seda kommenteerida, kuna tal ei ole selleks volitust. "Jälgige homme (täna - toim) meediat, kus me selle avaldame," soovitas abilinnapea ajakirjanikule.

Väikeaktsionär Rene Ilves avaldas arvamust, et tegemist võib olla sellega, et linna tahab vee-ettevõttelt raha välja pressida, kuna rahaga on kitsaks läinud, ning samas arvas ta, et aktiivne poliitkampaania on pihta hakanud. Viimast arvamust jagas ka Tallinna Vee pressiesindaja.

Kasumi jaotamise päevakorrast väljajätmise poolt aktsionärid aga siiski ei hääletanud, kuigi poolt hääletas veidi üle 42 protsendi kohale tulnud aktsionäridest ja vastu oli veidi üle 57 protsendi aktsionäridest. Hiljem, kui toimus kasumi jaotamise hääletamine, jäi Tallinna linn erapooletuks.

Miks jäi Tallinna linn erapooletuks ega hääletanud kasumi jaotamise vastu, kordas Mutli eelnevalt öeldut, et ta ei saa sellest täna (eile - toim) rääkida ja et sellekohane info avaldatakse täna.

Üks väikeaktsionäridest tõstatas küsimuse, miks ei arutatud kasumi jaotamise ettepanekut juba eelnevalt nõukogus, kus on esindatud ka linn oma inimestega ja kas ei peaks sellest tulenevalt üheksaliikmelise nõukogu tegema efektiivsemaks, vähendades liikmete arvu kas viiele või kuuele.

Koosoleku juhataja kommenteeris Tallinna linna kui ühe aktsionäri ettepanekut, öeldes, et igal aktsionäril on selline õigus ja seda ei saa piirata.

Ettevõtte tegevjuht ja juhatuse esimees Ian Plenderleith ütles, et nõukogu liikmete arv määrati asutamislepingus, mida muuta saaksid vaid aktsionärid. Nõukogu esimees Robert John Gallienne ütles aga, et nende soov oli saada nõukogusse kvaliteetse taustaga liikmeid. Nõukogu liikmetele makstavad summa on Gallienne'i sõnul teiste ettevõtete nõukogu liikmetega sarnased.

Eesti Omanike Keskliit edastas eile konkurentsiametile märgukirja õigusliku analüüsiga, näitamaks sõltumatu järelevalveorgani õigusi ja kohustusi Tallinna Vee hinnapoliitika ohjeldamisel.

Omanike keskliidu peasekretäri Taavi Madiberki sõnul on pall nüüd konkurentsiameti väravas. Konkurentsiamet on küll algatanud üldise veesektori analüüsi, kuid see on hambutu - sügisel valmiv dokument ei kohusta Tallinna Vett esialgu millekski ja tarbijad maksavad aina kõrgemaid tariife.

"Edastame konkurentsiametile tippadvokaatide koostatud õigusliku analüüsi veemonopolide ohjamiseks. Õiguslikult ei ole vettpidavad põhjendused konkurentsiameti kuu aja tagused väited, et kuna Tallinna Vee hinna kinnitab Tallinna linnavalitsus, pole konkurentsiametil võimalusi sekkuda," rääkis Madiberk. "Loodame, et konkurentsiamet suudab tagada konkurentsiõiguse ja tarbijaõiguste kaitse," lisas ta.

Kui konkurentsiamet leiab, et omanike keskliidu viidatud võimalustest pole abi, kaalub keskliit pöörduda Tallinna halduskohtusse. "Loodame, et konkurentsiamet suudab tõhusalt reageerida ja tagab vee hinna põhjendatud languse, lähtudes konkurentsiõigusest ja tarbijaõigustest," seisis keskliidu teates.