Viimsi haigla võitleb ellujäämise nimel

"See, mis meiega tehti, on drastiline," ütles Äripäeva väljaandele Meditsiiniuudised lepingumahu vähendamise kohta Viimsi Haigla juht Ivo Saarma.

Eesti Arstide Liidu palgakokkuleppe täitmisega ei kata lepingumaht haiglajuhi väitel enam isegi palgafondi. "Samal ajal arvestatavaid sissetulekuid peale ruumide rendi Viimsi Haiglal ei ole," märkis Saarma.

Lepingumahu vähendamine tähendab Saarma sõnul asutuse kogu tegevuse ümberkorraldamist. "Valikuvõimalused ongi, kas leida kogu tegevusele alternatiive või minna pankrotti," ütles juht.

Saarma tunnistas, et praeguse seisuga ei ole tal kõige hullema vältimiseks selgeid lahendusi pakkuda. "Kõike tuleks teha või siis mitte midagi: lähebki pankrotti!" paiskas Saarma ja nentis, et haigla on tõsises hädas.

Viimsi Haigla ruumides asuval ja Saarmale kuuluval erakliinikul Fertilitas vähendati haigekassa lepingumahtu tervelt 4,1 miljonit ehk raha on varasemast vähem 19 protsenti.

"See oli meile tõsine üllatus, sest olime arvestanud, et lepingumahtu vähendatakse solidaarselt," ütles Saarma. Ta lisas, et neil olid õigustatud ootused seoses mitme investeeringuga.

Haigekassa on üks Viimsi Haigla aktsionäridest. "Oleme varem oma osalust raviasutustes võõrandanud ega pea oluliseks ka Viimsi Haigla osaluse säilitamist. Praegune turuseis ei ole aga võõrandamiseks soodne," selgitas haigekassa Harju piirkonna direktor Ado Viik.

Saarma sõnul ei taha ta esialgu väga valju hädakisa tõsta, lootes, et kogemata on juhtunud lihtsalt mingit laadi eksitus. "Aga kui meid tapma hakatakse, siis hakkame muidugi võitlema!"

Haigekassa eraasutustele kuluv ressurss on Saarma hinnangul piisake meres. "Minu andmetel 4 protsenti. Selle lõpetamine tervishoiu majandamist ei päästa, küll lõpetab see meiesuguste tegevuse ja enam alternatiive ei tekigi," sõnas ta.

Ado Viigi sõnul on tellimuse võimalused piiratud sotsiaalmaksu oodatava laekumisega. "Tellimuse planeerimisel on olulisteks näitajateks osutatavate teenuste aegkriitilisus ning patsientide ja arstide eelistused," selgitas Viik. Ravijuhtude tellimus esitatakse kõigepealt haiglavõrgu arenguava haiglatele ja seejärel teistele. Kuna kriisiajal eelistatakse ambulatoorset ravi statsionaarsele, on haigekassa Viigi sõnul maksimeerinud ka Viimsi Haiglast tellitavate ambulatoorsete ravijuhtude arvu ja vähenenud statsionaarset osa.

"Ravijuhtude arvu tellimuse vähenemine mõjutab raviasutuse majandamist märkimisväärselt, aga kuna vähenemine pole olnud suur ning kahanevad ka raviasutuse üldkulud, ei tohiks praegune langus raviasutuse pankroti põhjustada," julgustas ta.

Selle aasta kuni 20 protsenti väiksematest võimalustest teavitas haigekassa kõiki partnereid aasta lõpus. Enamik on Viigi sõnul organiseerinud ringi töögraafikuid, vaadanud üle tehnoloogiate uuenduskavad ja muud kulud, et uue tõusuni turul püsida.