Mille järgi valida eurosaadikut?

Euroopa Parlamendi saadikud ei taha rääkida sellest, kui palju ja millele nad oma igapäevases töös maksumaksja raha kulutavad. Nad teatavad, et ei pea oma kulutuste üle arvet, see on finants- ja pressiosakondade asi. Ja nende assistentide nimed ja nende tulud pole üldse avalikud.

Äripäeva meelest on selline suhtumine häbiväärne ning valija võiks sellest tänavustel europarlamendi valimistel teha omad järeldused. Valime parteisid selle järgi, kui läbipaistvad nad on olnud seni meid Euroopas esindades.

Euroopa Parlamendi liikme koht on rahalises mõttes tõeline pehme maandumine: üks saadik võib kuus kulutada ligi pool miljonit krooni, kuid aru andma selle raha kulutamisest praktiliselt ei pea. Vähemalt seni ei pidanud.

Nimelt on käimas radikaalseks nimetatud reform, millega kontroll raha kasutamine üle muutub rangemaks. Nii nõutakse eurosaadikutelt nüüd nende kulutuste eest tšekke. Seni võisid parlamentäärid kasseerida raha sisse näiteks äriklassi lennukipiletite eest, isegi kui nad ise sõitsid autoga või istusid odavamas klassis. Ülejäänud raha oma taskusse pistmine oli täiesti JOKK.

Samuti näeb reform ette, et enam ei saa võtta tööle oma last või abikaasat - seegi oli seni täitsa lubatud. Ja Eestist Euroopa Parlamenti pääsenud saadikud on vähemalt hüvitiste ja neist aruandmise koha pealt võtnud tõsiselt kunagist hüüdlauset "Jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks".

Nemadki kannavad nüüd suhtumist: kulutame raha, aga aru sellest ei anna. Kui avalikkus huvi tunneb, saadame nad ülbelt pressiesindaja jutule, kellele anname korraldused mitte midagi rääkida. Tegelikult - vähemalt teoorias - antakse saadikutele suured kuluhüvitised selleks, et nad saaksid teha oma tööd, esindada Euroopa kõrgemas seadusandlikus organis oma riiki ja parteid.

Kuid peale piirmäärade ei tea me saadikute rahakasutusest midagi. Valijal pole võimalust kindlaks teha, kui hästi mingi erakonna poliitik on teda esindanud ja kas europarlamendis töö eest saadud palk läks tööülesannete täitmiseks või kasutati seda näiteks koduse erakonna toetamiseks. Samuti, kuna assistentide nimedki on saladuses, siis ei välista miski, et saadikud annavad tööd oma sugulastele ning sõpradele.

Eesti valijal on alati olnud küsimus, mille alusel me peaksime Euroopa Parlamendi saadikuid valima. Valimisaktiivsus on nende valimiste puhul olnud traditsiooniliselt madal kogu Euroopas.

Üks võimalus on hinnata saadikuid selle järgi, kui varmad nad on oma senistest kulutustest valijale teada andma. See tähendab kahjuks, et nii Keskerakond, Reformierakond, sotsid kui ka IRL on ennast kõik diskrediteerinud. Või tuleb ehk pärast meie teemapüstitust pisuke meelemuutus?

Autor: ÄP