Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riskantne mäng idanaabri turul
Dollaripõhine RTS indeks on aasta algusest kerkinud väga võimsalt - enam kui 58 protsenti - ning oma sügavaimast põhjast jaanuaris lausa 101 protsenti. Iseasi, kas näeme neid tõuse praegu poolelt mäelt või juba mäe otsast.
Templetoni varahalduse juht Mark Mobius ja miljardär Kenneth Fisher ootavad meie idanaabrilt igatahes palju. Nad ostavad aktsiaid väga madala hinna-kasumi suhte põhjal 50 suuremalt turult, sealhulgas Venemaalt. Mida siis naabri turgudest arvata?
Kõigepealt seda, et kahtlemata aitab nafta hinna kerkimine Venemaad päris kiiresti. Olles üks mõjukamaid musta kulla eksportijaid, suudab ta naftalainetel seilates üle olla ilmselt millest iganes ning on seda ajaloos ka tõestanud. Sellest lähtuvalt võib sinna raha paigutada juhul, kui on kindel nafta hinna tõusu nägemus.
Kenneth Fisher näeb Vene RTS aktsiaturul väga suurt potentsiaali lihtsal põhjusel - eelmisel aastal kukkus see ebaproportsionaalselt palju ning saavutas 72protsendilise põntsu järel maailmas ühe halvima aktsiaturu tiitli. "Venemaa on mingis mõttes nagu võimendusega mäng maailmaturgudel," sõnas Fisher väga tabavalt. Seega, kui kukkumine on olnud liiga suur, võib ka tõus tulla teistest võimsam.
Siiski on riigil mõned riskikohad. Näiteks korruptsiooni läbipaistvuse indeksis 147. koht 180 riigi seas ning asjaolu, et iga valitsusepoolne kuri sõnavõtt mõne suurettevõtte kohta kisub turud kohe alla.
Ka rubla 14protsendiline tugevnemine dollari vastu alates jaanuari lõpust riputab pigem haavale soola, vähendades oluliselt ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Citigroupil on Venemaa ettevõtete kasumite kohta üsna selgelt negatiivne vaade. Pank ootab selle aasta kasumites 60protsendilist langust, misjärel järgmiseks aastaks 16protsendilist tõusu. Võrdluseks, arenevate turgude keskmised langused peaksid sel aastal jõudma 26 protsendini ja tõusud järgmisel aastal 18 protsendini.
Kes ei riski, see šampanjat ei joo, öeldakse. Kes riskib liiga palju, peab ilmselt tõtt vaatama tühjade taskutega.