Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõrge dividendimaks viib raha välja

    "Eestis on praegu tulumaksumäär dividendidelt 21%, maksuasjatundjad ütlevad 21/79ndikku," rääkis Eesti Panga nõukogu liikmest Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane, kes on koos Arengufondi ja teiste majandusekspertidega seda ideed arutanud.
    "Võrreldes kasumit ja Eestis maksustatud dividendide numbrit, on näha, et suur osa multinatsionaalsetest ettevõtetest ei võta praktikas oma kasumit välja Eestis," selgitas ta. Mujal on seda lihtsalt odavam teha, rõhutas Varblane.
    "Tõusu ajal, kui väga paljud firmad teenisid hästi, kaotas Eesti metsikult maksutulusid, mis läksid riigist välja," rääkis professor.
    Tema sõnul võiks ühtne madal tulumaks kehtida nii investeeringutele kui ka dividendidele. "Me ei kaotaks maksutulu ja asi muutuks selgemaks. Saaks öelda teistes riikides, et Eesti ettevõtete tulumaks on näiteks 8%," näitlikustas Varblane.
    Teistest riikidest rääkides nentis Varblane, et Ida-Euroopas jääb ettevõtte tulumaks keskmiselt natuke alla 20%.
    "Kui tahame teha nii, et süsteem ei pärsiks tagasiinvesteerimist, ei tohiks see nii kõrge olla," sõnas professor. Madalam maks peaks kehtima mõlemale poolele ikka selleks, et tekiks motiiv mitte nii keeruliste skeemidega raha Eestist välja vedada, vaid Eestis kasum välja võtta ning siia makse maksta, nentis ta.
    Eesti Maksumaksjate Liit toetab Arengufondi ettepanekut vähendada dividendi tulumaksu. "Meie arvates peaks füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksumäärad lahutama ning langetama dividendide, samuti ka näiteks ettevõtlusega mitteseotud kulude tulumaksu määra vahemikku 10-15%," rääkis liidu juhatuse esimees Lasse Lehis.
    Arengufondi majanduseksperdi Siim Sikkuti kinnitusel tuleks senist rahvusvaheliselt suhteliselt kõrget dividendidelt makstavat tulumaksu langetada, et tekiks motivatsioon tulusid pigem Eestis välja võtta ja näiteks ettevõtete peakortereid siin hoida.
    "Selleks võib olla vajalik riigikassasse muidu tekkiva augu katteks n-ö tavapärast ettevõtte tulumi maksu ehk kasumimaksu suurendada praeguselt de facto 0% pealt näiteks madala 5% peale," kirjeldas Sikkut Arengufondi ideed, mida varem on ka arutatud.
    Ehitusettevõtja Alvar Ild rääkis, et tema on dividendide väiksema maksustamise poolt, küll aga ei tohiks see maksumäär võrreldes teiste lähiriikidega ebamõistlikult madal olla. "Umbes veerandi võrra vähem või nii," pakkus ta uueks maksumääraks.
    Suurettevõtja Endel Siff ütles, et dividendid, mis ei kuulu eratarbimisele, võiksid olla maksustatud madalama määraga.
    "Dividendi väljavõtmine on paljudele ettevõtjatele võimalus suunata vahendid ümber ettevõttest, mis töötab, kuid ettevõtja arvates ei ole see arenguvõimeline või millel puudub üldse eksisteerimisperspektiiv, uude valdkonda, mida ta peab perspektiivikas," sõnas ärimees ning nentis, et dividendide maksustamise vähendamine meeldiks igale ettevõtjale.
    Millal mõte ideetasemest kaugemale võiks jõuda? Ild sõnas, et tegemist on küll puhta spekulatsiooniga, aga praegu on valimised ukse ees ja need, kellest otsustamine sõltub, mõtlevad hoopis teisi mõtteid. "Ehk õnnestub suruda järgmisesse aastasse," nentis ta.
    Valitsuskriisiga hõivatud poliitikutelt reedel dividendimaksu võimaliku langetamise kohta kommentaari saada ei õnnestunud.
    Kui me jätaks maksustamata või vähendaks dividendide maksustamist, siis see stimuleeriks ettevõtet rohkem arendama. Ettevõtliku inimese seisukohast hea idee, aga üldine mõju majandusele oleks väike. Kui jutt on suurematest summades, on see ka üks põhjus, miks nn rikkuritest pooled elavad välismaal ja optimeerivad seaduslikult oma maksud ja võtavadki dividendid välja välismaal. Ma pakuksin dividendide maksumääraks 13-15%, sest naaberriigis Venemaal on eraisiku tulumaks just nii palju. Aga see idee ei lähe Eestis 99%-lise tõenäosusega läbi, sest sügisel ootavad ees uued eelarvekärped. Võiks jääda ootele, kuni majandus paraneb.
  • Hetkel kuum
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Nordecon ehitab lennujaama militaarlennukite platsi
Nordecon AS ja AS Tallinna Lennujaam sõlmisid lepingu Tallinna Lennujaama E-klassi seisuplatside ehitustöödeks, selgub börsiteatest.
Nordecon AS ja AS Tallinna Lennujaam sõlmisid lepingu Tallinna Lennujaama E-klassi seisuplatside ehitustöödeks, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Kriis pani juhid liikuma. „Rahapakiga enam kedagi üle ei osta“
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Kohus jättis Merko vaidluses riigiga tühjade pihkudega
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.