Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Peatame Euroopa allakäigu
Nüüd, kus USA majandus on saanud ränga hoobi, peaks käes olema Euroopa aeg särada. Ometi on Euroopa Liit oma tähtsust kaotamas.
Kui Euroopa tahab seda muuta, siis peab ta peatama oma pikka aega kestnud majandusliku languse.
Langusele tõestust jagub. Esiteks - omandus. Sajandeid valitsesid arenevatel turgudel Euroopa ettevõtted, nüüd aga ostavad Lähis-Ida, India, Hiina ja Vene investorid üles Euroopa firmasid.
Teiseks - vahetuskurss. Kui dollar aasta tagasi kukkus, ei suutnud eurooplaste juhitud IMF ega Euroopa Keskpank tegutseda. Selle asemel läksid Euroopa juhid, müts peos, Hiinalt abi paluma. Kolmandaks - pangad. Kui Ameerika ja Šveitsi pangad raskustesse sattusid, ei tulnud taas keegi Euroopalt abi küsima. Pankurid pöördusid hoopis Lähis-Ida, Singapuri ja Hiina poole.
Selles, et eurotsooni kasv pole suutnud ületada 3 protsenti või et EL-15 osa maailmamajanduses on langenud ligi 20 protsendilt (1994) 16 protsendile (2008), ei saa Euroopa kedagi teist süüdistada. Ta peab ise keskenduma rohkem mikroküsimustele, mitte grandioossetele ideedele. Siis on tal ka rohkem šansse maailmas mõjukamaks muutuda.
Esiteks kulutab EL tänini palju rohkem ressursse väljasurevate sektorite toetamisele kui tulevikuks valmistumisele. Uuringutegevusele kulub vaid 4,7 protsenti ELi rahast, samas kui põllumajandus saab 31,7 protsenti.
Teiseks pole Euroopa suutnud luua iseseisvat uuringunõukogu, mis jagaks raha teaduslikel alustel, mitte prestiižiprojektidele, millel pole teadusega pistmist (nt Galileo).
Kolmandaks piirab konkurentsivõimet see, et Euroopa ressursid on killustunud. Maailmavallutajate tekkimine eeldab piiriüleseid liitumisi. Veel: laienemine on teinud kaugetest riikidest meie naabrid, kes vajavad meie turgusid. Peame Euroopa ühisturgu laiendama ning näiteks Venemaa ja Egiptusega samamoodi koos töötama nagu Norra või Šveitsiga.
Üheks prioriteediks peab saama piiriülese maksudest kõrvale hiilimise takistamine. Maksuparadiisidele, nagu Liechtenstein või Monaco peab tegema selgeks, et ühisturul maksavad kõik kodanikud makse seal, kus nad elavad.
Paremini tuleb koordineerida ka ELi poliitikat. Praegu pole näiteks midagi välja tulnud üle-euroopalise patendi sisseviimisest. Liiga tihti seatakse erihuvid Euroopa huvidest kõrgemale. Samas ei ole Euroopal tarvis mõttetut tsentraliseerimist.
Copyright: Project Syndicate, 2008, www.project-syndicate.org Autor: Leif Pagrotsky