EIB: meie raha jõuab ka Eesti firmadeni

Allkirjad said alla kaks laenulepingut EIBga - 150 miljoni euro ulatuses Eesti Energiaga ning 550 miljoni euro ulatuses europrojektide kaasfinantseerimiseks Eesti valitsusega.

EIB asepresident Eva Srejber kommenteeris panga laenupoliitikat.

Ei. Sisuliselt katame europrojektides valitsuse osa. Kohe maksame välja 30% summast ja edaspidi, kui planeerimine edeneb ning oleme esimese kolmandiku kasutamisega rahul, maksame järgmised osad. Kui EIB laene sihipäraselt ei kasutata, nõuame raha tagasi.

Laen on 25 aastaks. Esimese seitsme aasta jooksul tasub Eesti ainult intresse. Intress on praegu, kui see fikseerida 25 aastaks, 4,4%. Kui valitsus tahab järkjärgulise amortiseerimise asemel laenu varem ja korraga tagasi maksta, siis 16aastase laenu intress on 0,65% pluss Euribor.

Oleme pankadele Eestis ka varem laenu andnud, et need raha väikeettevõtetele edasi laenaks. See ühine ettevõtmine, mida nimetasite, on kokku 24,5 miljardit eurot, kus EIB osa on 11 miljardit.

Jah, on tõesti. Varem laenasime ka otse pankade tütardele Balti riikides, kuid selle lepingu sõlmime emafirmaga. Nii saab suurema summa edasi laenata ka panga tütarfirmadele (laenu suurus on seotud omakapitali suurusega) ning parematel tingimustel. Osa sellest laenust läheb tütarfirmadele Eestis, Lätis, Leedus ja osa väikefirmadele Rootsis.

Jah.

See 11 miljardit, millest oli juttu, ei ole lagi. Läinud aastal laenasime pankade kaudu kaheksa miljardit eurot edasilaenamiseks, tänavu tuleb summa suurem.

Meie roll ei ole muutunud. Laename samal otstarbel, kuid kiiremini ja suuremas mahus. Läinud aastal väljastasime laene 57 miljardi euro ulatuses, mida on ligi 20% rohkem kui 2007. aastal. Oktoobrist, kui meie omanikud (ELi liikmesriigid) taotlesid laenutegevuse suurendamist, on see kasvanud ligi 40%. Tänavu esimeste kuude põhjal on meie laenud kasvanud 50%. Aasta kokkuvõttes on plaan suurendada laenumaht 70 miljardi euroni.

2007. aasta alguses tuli kriis meile kasuks - saime laenata odavamalt, kuna raha otsis n-ö kvaliteetse paigutuse võimalust. Oktoobris ja sealt edasi, kui olukord turgudel muutus väga raskeks, tuli ka meil laenuraha eest rohkem maksta. 2009. aastal on jälle lahedamaks läinud, kuid maksame rohkem, nagu kõik teised. Siiski saame odavamat intressi kui liikmesriigid.

Jah. Aprillis tehti otsus suurendada aktsiakapitali 232 miljardile eurole. Suurendamine toimub väljavõtmata kasumist, nii ei pea liikmesriigid eraldi sissemakseid tegema.