Hispaania põeb läbi kinnisvarakaost

Romet Kreek 26. mai 2009, 00:00

Hispaania kinnisvaras, ehituses ja panganduses on probleemid suuremad kui USAs.

Kuigi Hispaania turismipiirkonnas olles ei olnud otseselt tunda majanduskriisi mõju, on tegelik majanduse käekäik ikka väga halb. Nagu eestlastele meeldis ka hispaanlastele kohe hirmsasti laenuraha abil kinnisvaraga spekuleerida ja ehitada. Siis aga saabus krahh.

Kui 2000. aastal oli Hispaania kinnisvaraarendajate laenujääk 33,5 miljardit eurot, siis 2008. aastal juba 318 miljardit eurot. Kaheksa aastaga 850protsendine laenuplahvatus! Kui lisada juurde ehitusettevõtete laenud, kasvab laenusumma 470 miljardile eurole, mis moodustab poole Hispaania SKPst.

Hispaania pankade väljavaated on Frontline Weekly Newsletteri kirjutaja John Mauldini sõnul kohutavad. Hispaania tööpuudus on ületanud 17 protsendi taseme. Neli miljonit hispaanlast on ilma tööta ja üle miljoni pere on sellised, kus ei ole enam ühtegi tööl käivat inimest. Kõige kurvem on see, et Hispaanias ei paista olevat mingit väljavaadet kinnisvara müüa. Suurushulluses ehitati nii palju eluasemeid, et nende müümata jääk on sama suur kui müümata kinnisvara USAs. Kui USA on suur riik, siis Hispaania seda teps mitte ei ole. Ehitada samas mahus mittemüüvat kinnisvara kui kuus korda suuremas USAs tekitab küll küsimuse - mida pangad mõtlesid selle kõige ehitamist rahastades?

Kui Hispaania pangad peaksid kinnisvaralaenusid turuhinnas kajastama, oleks Hispaania pangad juba maksujõuetud.

Kui USA ja Suurbritannia pankade probleemid on palju kajastust leidnud, siis tegelikult on Euroopa pankade olukord palju halvem. Põhjus on lihtne - Euroopa pankadel lasti palju suurem finantsvõimendus üles võtta. Euroopa pankade võimendus ulatub 30kordse kapitalibaasini. Kui USA pangad peavad jälgima koguvõimendust, siis Euroopas nõuavad regulaatorid varade riskikaaludega korrigeeritud võimenduse jälgimist.

Ja nii ostsid Euroopa pangad sisse kõikvõimalikku kraami, millel oli reitinguagentuuride antud kõrged reitingud. Osteti ka viletsamet kraami, kuid selle peale võeti krediidikindlustus ja pankade bilansimahud said aina paisuda. Nüüd, kui käimas on võimenduse mahavõtmine ja ahtake kapitalibaas tõmbub koomale, on olukord pankade jaoks kohutav ja nad annavad oma valu kogu majandusele tunda.

Madridi börsil kaubeldavad aktsiad on ka meie suuremate pankade vahendusel ostetavad-müüdavad. Suurima turuväärtusega ettevõte on telekomigigant Telefonica, kellel majandusraskuste kiuste läheb päris hästi. Ettevõtte haare on lai - Ladina-Ameerikas läheb ettevõttel jätkuvalt hästi. Telefonica on hea dividenditootlusega aktsia (6,7 protsenti), kuid kas on seda dividendi pärast mõtet osta, kui Eesti Telekomi dividenditootlus on palju kõrgem.

Hispaania linnad paistsid silma pangakontorite rohkusega. Palju oli ka kindlustusseltside kontoreid, aga enim esindatud olid lotopiletite müüjad. Viimane on hispaanlaste lemmikhobi. Reisiraamatu põhjal peatub kogu riigis töö hetkeks, kui tehakse teatavaks loosimise tulemused.

Pankade ja ehituskompaniide aktsiaid ma Hispaanias küll osta ei julgeks - probleemid on hiiglaslikud. Zara kiirmoepoeketi omaniku Inditexi aktsia pakub 5,1protsendist dividenditootlust.

Lihtsaim võimalus korralikku Hispaania aktsiakogumit osta on USA börsil kaubeldava indeksiaktsia näol (sümbol EWP), mille osaku liikumine järgib MSCI Hispaania aktsiaindeksit, kuid on väljendatud USA dollarites. See fond on aasta algusest tootnud dollaripõhiselt 20,6 protsenti miinust.

Hispaania enda eliitaktsiaindeks IBEX 35 on aasta algusest teinud 1,2protsendise tõusu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:06
    Otsi:

    Ava täpsem otsing