Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peaministrina on Ansip pankrotis

    Äripäeva meelest on Reformierakonna esimees ja valitsusjuht Andrus Ansip andnud välja sedavõrd palju katteta veksleid, et võime juba välja kuulutada Ansipi kui peaministri pankroti. Ja pole suurt vahet, kas tuleb vähemusvalitsus või uus kolmikliit Rahvaliiduga, aga kui valitsust juhib edasi Ansip, võtab majanduskriisiga heitlus palju kauem aega, kui endale lubada saaksime.
    Kriisisituatsioonis on turg jõuetu - meie ja kogu maailma praegune olukord on seda kinnitanud - ja pole põhjust uskuda, et nähtamatu käsi tuleb Ansipile appi ja teeb ära selle töö, mida peab tegema kriisiriigi peaminister.
    Riigi majanduslangusest väljatoomisel on praegu kõige suuremad võimalused riigi enda käes. Ent kui uus valitsus peab hakkama esmalt Ansipi jäikadest seisukohtadest läbi murdma ning siis lahendusi otsima, tammuksime sisuliselt paigal. Aga see on nagu soos kaua ühe koha peal seismine - me vajuksime järjest sügavamale.
    Senise valitsuse osapooled on juba raisanud aega kemplemistele kärpimist- maksude tõstmiste teemal. Sel viisil võib tõepoolest juhtuda, et kurname end niivõrd ära, et euro peale enam võhma ei jätku. Ent oleme juba liiga palju ohverdanud, et eurole käega lüüa.
    Meil on veel kasutamata hulk võimalusi kokkuhoiuks ja raha teenimiseks - maksuerisustest loobumine (nt eluasemelaenude intresside tulumaksuvabastus), laustoetamise lõpetamine, reformimata (metsa)maa müük, riigiettevõtete börsile viimine jne.
    Peaminister Ansip on neist mitmeid kategooriliselt eitanud või sattunud vastuollu iseoma põhimõtetega. Näiteks on peaminister olnud jäigalt maksude tõstmise vastu ja samamoodi on väitnud, et pensionide kallale valitsus ei lähe. Samas näib käibemaksu 2 protsendi võrra tõstmine olevat sama hästi kui otsustatud. Sisuliselt pensionäride ostujõud ju kukubki. Ja ilmselt tuleb peagi ikkagi ka pensione kärpida. Loetelu pole mõtet jätkata - kõigil on veel meeles nii kriisi kui ka eelarvekärbete vajaduse eitamine.
    Toimetus ei taha eelneva jutuga väita, et kõigis Eesti hädades on süüdi Ansip. Ei ole, küll aga vastutab ta toimunu eest. Ansip kutsus esile valitsuskriisi. Veel enam - me võime saada uue koalitsiooni, mis teeb ära need maksutõusud, mis sisaldusid Padari "paketis" ja mille eest sotsiaaldemokraadid valitsusest tõrjuti.Samas on Ansipil hea maine väljaspool Eestit, valitsuse jõupingutused on avaldanud muljet ka IMFile.
    Kui ettevõtte käekäik halveneb juhi juhtimisvigade tõttu, vahetavad omanikud juhi välja. Ettevõtte võib pankrotist päästa veel saneerimine. Valitsuse saneerimine sisuliselt käibki. Kahtleme, kas see võimalus Ansipi puhul aitaks. Kui Ansip parandaks meelt, juhiks valitsust ilma paanikata, tuleks selle nädala lõpuks välja teise poolaasta konkreetse tegevuskavaga... Küsitav.
    Uue liidriga, ehkki tema sisseelamine uude ametisse näpistaks veel paar kallist nädalat, on uuel valitsusel lihtsam senised vead parandada ja edasi minna.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Vootele Päi: Eesti väike seitsmik võib olla Brüsselis suur kaalukeel
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Leedu suurettevõtted odavnesid suure käibega
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: professor Urmas Varblane, abilinnapea ja ERMi juht
Viimasel ajal on välja käidud hulgaliselt ideid Eesti majanduse elavdamiseks, nii tööandjate kui poliitikute poolt. Kolmapäevases raadiohommikus analüüsime neid ideid koos Eesti Panga nõukogu esimehe, professor Urmas Varblasega.
Viimasel ajal on välja käidud hulgaliselt ideid Eesti majanduse elavdamiseks, nii tööandjate kui poliitikute poolt. Kolmapäevases raadiohommikus analüüsime neid ideid koos Eesti Panga nõukogu esimehe, professor Urmas Varblasega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.