Milder üritab tagalat kindlustada

"Baltika bilansis on laenude osakaal väga suur ning täiendav aktsiakapital pakuks suuremat rahuolu pankadele ning paremaid võimalusi uute laenude saamisel või vanade refinantseerimisel," ütles LHV analüütik Kristo Oidermaa.

Baltika omakapitali suurendamine annab likviidsuspuhvri järgmisteks rasketeks aastateks. "Seega tuleks kapitali suurendamist võtta kui tagala kindlustamist," lausus Oidermaa ja lisas, et esimese kvartali nõrkade tulemuste valguses võib Baltikal likviidseid vahendeid ka peagi vaja minna.

Swedbank Marketsi analüütiku Pavel Lupandini hinnangul on 40 miljonit krooni just see summa, mis kataks ära käibevahendites puuduva osa.

Baltika Grupi omakapital kahanes 2008. aastal 40 miljoni krooni võrra, 299 miljonile kroonile. Põhjuseks eelmisel aastal teenitud kahjum, valuutakursside muutused ning vähemusosaluse kahanemine, põhjendas ettevõte.

Aktsiakapitali suurendamiseks kavatseb Baltika täiendavalt emiteerida kuni 4 miljonit aktsiat nimiväärtusega 10 krooni. Eile sulgus Baltika aktsia börsil 9,39 krooni tasemel, kukkudes pärast üle 8 protsendi. Praeguseks on Baltika emiteerinud 18,64 miljonit aktsiat, mis tähendab, et Baltika aktsiakapitali suurendatakse viiendiku võrra.

"Eesmärk on ettevõtte finantside tugevdamine nii jooksvate kohustuste täitmiseks kui ka tuleviku kasvu ettevalmistamiseks," vastas Milder eile aripaev.ee lugejatele online-intervjuud andes. Tema sõnul leiti pärast erinevate variantide kaalumist, et investeering omakapitali on parim lisaraha kaasamise lahendus.

Täpseid aktsiaemissiooni ja vahetusvõlakirjade programmi tingimusi ei soovinud ta avaldada. Täiendav info avaldatakse hiljemalt 4. juunil.

Emissioon on Milderi sõnul suunatud nii olemasolevatele kui ka võimalikele uutele aktsionäridele. Praegustel omanikel on aga eelisostuõigus.

"Finantsinvestori ainus põhjus aktsiate ostmiseks on rahaline võit," põhjendas Milder, miks peaks praegune aktsionär osalema uute aktsiate soetamisel.

Üks argument on Milderi sõnul ka see, et lisainvesteering tugevdab, vähemalt analüütikute arvates, lühiajaliselt usaldust Baltika aktsia vastu ja kergitab selle hinda. "Praeguses lühiajalises aktsia hinna kõikumises on suur osa iga praeguse aktsionäri käitumises," toonitas ta.

aripaev.ee lugeja küsis, kas vahetusvõlakirjade emiteerimisel omandavad Baltika juhid täiendavad 2 miljonit Baltika aktsiat ja miks peaks ta investorina uskuma, et juhtkond toob firma kriisist välja.

Baltika juhtkond annab Milderi sõnul endast sõltumata vahetusvõlakirja programmist maksimumi, et ettevõtte majanduskriisist edukalt välja juhtida.

"Tundub lihtsalt õiglane, kui kolme aasta pärast on aktsia hind näiteks viiekordistunud, siis päristöö tegijad saavad selle eest tänatud. Eriti olukorras, kus nii sel kui ka järgmisel aastal töötame alandatud palgaga ja preemiateta," vastas Milder.

Kristo Oidermaa sõnul on vähe infot, et saaks öelda, kuidas võiks emissioon mõjutada Baltika aktsia hinda. "Raske on ka uskuda, et Baltika alustaks aktsiaemissiooni ilma suuraktsionäride tagatiseta vähemalt osa emissioonist täis märkida," lausus ta. LHV soovitab endiselt investoritel Baltika aktsiat müüa.

Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik pidas täiendava kapitali hankimist vajalikuks. Reeglina ei ole sellise madala hinna pealt aktsiaemissioon olemasolevatele aktsionäridele positiivne, sest lahjendab kasumit aktsia kohta. Kuid Baltika puhul peaks ta seda õigeks sammuks. Jaekaubanduses on praegu Baltika sihtturgudel rasked ajad. "Täiendav kapital aitab raskete aegadega hakkama saada," märkis Lepik.

Baltika väikeaktsionärid on ettevõttesse täiendava investeeringu tegemise osas eri meelt.

Pikaajaline Baltika aktsionär Märt Luuk kaalub emissioonil osalemist. "Et saada tulevikus kasumit," põhjendas Luuk. "Kui emissioon õnnestub, siis see näitab investorite usaldust," lausus Luuk, kellel on 205 434 Baltika aktsiat, mis moodustab veidi üle 1% kogu Baltika aktsiatest.

Baltika väikeaktsionär Kalev Kallemets aga ei julge Baltika aktsiat märkida, sest on selle investeeringuga saanud kõrvetada. "Kui Baltikal on konkreetsed märkijad emissioonis, näiteks institutsionaalsed investorid, mingid fondid, siis on väga hea," ütles Kallemets.

Tema sõnul ehitas Baltika ennast üles pigem kallima kaubamärgi pakkujana ja see ärimudel ei ole praegustes oludes edukas. "Ma peaksin oluliseks seda, et nad suudaksid hindu alla lüüa ja samal ajal kasumlikud olla," toonitas Kallemets.

"Meie ei julge kindlasti märkida," nentis Kallemets, pidades silmas Baltika aktsionäri UÜ Miljoniklubi. "Me oleme klubis teinud otsuse, et esialgu ei osta Eestist küll midagi juurde. Oleme Baltikaga päris korralikult vastu näppe saanud. Kolmekordselt."

Kallemets rääkis, et klubi ostis aktsiaid 2007. aasta oktoobris ja hiljem ostis veel juurde, kokku umbes 20 000 krooni eest. "Areng oli toona selge, avati uusi poode ja müük uutes poodides kasvas." Aga eelmise aasta sügisel läks majanduskeskkond väga halvaks ja see ei meelita enam aktsiaid juurde ostma. UÜ-l Miljoniklubi on 329 aktsiat.