Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti otsib!
Maailma on tabanud uut tüüpi epideemia. Kõik otsivad midagi. Eesti otsib nokitsejat, supermuusikali ja lemmiklaulu, Ameerika jätkuvalt supermodelli ja -staari, Suurbritannia talenti jne. Ei taipagi, millest ajendatult on hakanud maailm Faehlmanni ja Kreutzwaldi kombel kõiksugu rahvapärandit meediasalvede varaaitadesse koguma ja edetabelistama.
Ent kui midagi nii väga otsitakse, kas pole see siis märk sellest, et otsitavat pole korduvatele ponnistustele hoolimata leitud, see on kaduma minemas või siis juba kaotatud? Iseenesest tundub, et meie rahvussümboolikaga oleks nagu kõik korras. Aastate jooksul on teadjad mehed ja naised valinud meile rahvuslinnu, -kala, -kivi, -toidu, -lille ja palju muud. Aga ikka oleks nagu vähe. Nüüd siis on meil ka oma lemmiklaul ja ametlikud superstaarid. Ja ehk saab selgust peagi ka selles, mis meie rahvuslik uhkus ja ehk juhmuski on.
Ent otsimata ei saa ka lähiajal jätta. Tulemas on terve hulk kõiksugu festivale, üks mahukam kui teine. Peagi algavad Tallinna vanalinnapäevad, Tantsuveski festival, Tallinn Treff 2009, filmifestival "Pärast sõda, enne müüri: Saksa film 1945-1960" ja III Türi kevadfestival, käimas on Filmifriikide filmisari ja peagi tulemas trobikond kõiksugu suveüritusi. Et kavad on väga mahukad, siis toimuvast sotti saamiseks tuleks väike kodutöö ja huvitavama välja otsimine igatahes kasuks. Ehk leiab neilt üritustelt keegi endale ka lemmikfilmi, -tantsu või sootuks midagi kolmandat. Igatahes, otsimist tasub jätkata!