Finantsröntgen paljastab võlgniku

Kadri Jakobson 02. juuni 2009, 00:00

SEB Tallinna äriklientide osakonna juhataja Jaanus Kaik ütles, et üldjuhul on halvenenud finantsseis juba ette näha. "See ei pruugi kajastuda kellelegi võlgu jäämises, aga halvenenud finantsnäitajatest on trend kindlasti varakult näha," rääkis Kaik. Ta ütles, et esimeste ohumärkide ilmnemisel võtab kliendihaldur kohe kliendiga ühendust, sest eesmärk on leida kiireid lahendusi.

"Kui lasta probleemil süveneda, siis hiljem ei pruugi olla enam võimalust ettevõtet aidata. Maksepuhkusest või graafiku leevendamisest on kasu nii kaua, kuni ettevõte toimib. Kui ollakse pankroti äärel, siis ei muudaks see enam midagi," nentis ta.

Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri sõnul ei pruugi ettevõtted, kelle finantsseis kehvemaks läheb, kohe siiski võlgu jääda. Eelkõige on tema sõnul keeruline küsimus, kuidas eristada pikaajalise maksejõuetusega kliente lühiajalise maksejõuetusega klientidest.

"Üldine reegel on, et kui ettevõttel on palju varasid ja kui isikute maksekäitumine on väga pika aja jooksul äärmiselt hea, siis on tõenäosus, et ettevõtte maksejõuetuse probleem saab pikaajaliseks, väike. Risk, et ettevõte satub pikaajalisse maksejõuetusse, on kõrgem juhul, kui ettevõttel on vähe varasid ja juhatusel on kalduvus vana ettevõte pankrotti saata ja uus teha," ütles Jäger.

Krediidiinfos tehakse nädala jooksul ligi 200 000 päringut. "Kontrollide arv kasvab, samas müükide arv kahaneb ehk krediidiportfellid ja klientide nimekirjad lühenevad, mistõttu on ka ettevõtteid vähem," ütles Jäger. Põhilised näitajad on parooli all: arvestuslik krediidilimiit ning pika- ja lühiajalise maksejõuetuse tekkimise tõenäosus.

Jägeri sõnul on maksuvõla info eri aegadel erinev.

"Headel aegadel võis firmal tekkida lühiajaline maksehäire, kuid 80-90 protsendil juhtudest elas ta võlaperioodi üle ja tuli mängu tagasi. Nüüd on olukord totaalselt erinev. Kui kellelgi läheb kehvasti, siis tõenäosus, et ettevõte jälle rajale tuleb, on väike," rääkis Jäger.

"Kui varem võis kehva ärimudeliga firma kaua vinduda ja end kokku võttes isegi edukaks saada, siis nüüd tuleb põhjalikult ärimudelit muuta. Langeva majanduse korral tuleb krediidijuhtimise kvaliteet ettevõttes hästi välja ja on vähe tõenäoline, et allakäigutrepil olev firma finantsiliselt heaks saaks," lisas ta.

Rödl & Partner Audit vannutatud audiitor Mart Nõmper soovitab esimesena kontrollida äripartneri maksehäireid Krediidiinfo tasuta maksehäirete raportist, seejärel võtta äriregistrist tasuta äripartneri B-kaart ning teha internetis päringud nii firma kui ka juhatuse liikmete nimega. "Kui tegu on tuntud petturiga, siis on seda kindlasti ka internetist näha," ütles ta.

Seejärel soovitab ta vaadata äriregistrist tasuta menetlusteavet, kust on näiteks näha, kas ettevõte on õigeks ajaks esitanud äriregistrile oma raamatupidamise aastaaruande.

"Suured võlgnevused, negatiivne tagasiside internetist ning esitamata või puudustega majandusaasta aruanne on kindlasti signaalid, mille puhul tuleks tõsiselt kaaluda, kas ja kui pikka makseaega sellisele kliendile võimaldada. Äri saab teha ka liigseid riske võtmata ja selliste klientide puhul oleks maksetingimusteks ettemaks ning kohene tasumine kauba või teenuse kättesaamisel," rääkis Nõmper.

"Raha laekumata jäämise riski aitab maandada igale kliendile võlalimiidi kehtestamine ning selle perioodiline ülevaatamine. Selleks tuleks kindla perioodilisusega küsida finantsandmeid kõikidelt klientidelt, kes soovivad makseaega. Mida värskem bilanss ja kasumiaruanne küsimise peale saadetakse, seda suurema tõenäosusega on tegu tõsiseltvõetava partneriga. Kui finantsseisu avaldamisest keeldutakse või saadetakse väga vana finantsseis, siis on selleks eeldatavasti ka põhjus, millest tuleks teha omad järeldused!"

Nõmper lisas, et kui äripartneri maksevõimes on kahtlusi, tuleks küsida tagatisi.

"Kõige lihtsamalt seatav tagatis on isiklik garantii, mille seadmisega ei kaasne ka rahalisi kulutusi. Kui äripartner on kindel, et suudab oma firmale võetud kohustusi täita, siis ei tohiks ta ka keelduda oma firma kohustuste tagamisest. Kui ta aga ei soovi ennast isiklikult firma kohustustega siduda, siis järelikult ei usu ta 100 protsenti firma võimesse võetud kohustusi täita, ning miks peaksite siis teie tahtma sellisele kliendile võlausaldajaks hakata?"

Nõmper selgitas, et saanud äripartneri finantsseisu, on kõige olulisem ja lihtsam vaadata seda, kas ettevõtte lühiajalised kohustused ei ületa käibevara.

"Kui lühiajalised kohustused ületavad käibevara, siis järelikult aasta jooksul peab ettevõte rohkem raha ära maksma, kui tal likviidset vara on. Muidugi võib selle puudujäägi katta äritegevusest saadava rahavooga, võlakohustuste refinantseerimise või muude meetoditega, kuid see on juba sõltuv tuleviku sündmustest ega pruugi realiseeruda plaanitud kujul," selgitas ta. Lisaks tuleb Nõmperi sõnul vaadata käibevarade koosseisu.

"Kui käibevarast moodustavad valdava osa varud ja ostjatelt laekumata arved ning need suurenevad, kuigi käive kahaneb, siis järelikult ei suuda ettevõte oma ostjatelt raha kätte saada, ei suuda ka oma tooteid maha müüa ning on sattumas likviidsusraskustesse," ütles ta.

ASi Toode müügijuht Erki Loigom tõdeb, et teeb esimese taustauuringu Krediidiinfos.

"Kui seal on punane rida ja riigile ollakse võlgu, on see ohumärk ja ainus võimalus on ettemaks," nentis ta.

"Maksmisega viivitusi tuleb firmadel järjest enam ette. Kui seda kummi ise lõdvana edasi hoida, oleks asi praeguseks tuksis. Inkassofirmadega pole tegelenud, kuid kohtutäiturini on asjad küll läinud," ütles ta.

Loigomi sõnul on nende äri aastaid käinud ettemaksu- ja projektipõhiselt, kuid aasta või kaks tagasi sai rohkem riske võetud. "Nüüd loobume ohumärgi puhul tehingust, eriti suures ehituses," rääkis Loigom.

EIB Elektri üks omanikke Juhan Toodo ütles, et nende sektor on väike ja päris "mees metsast" juhtumeid on vähe.

"Kasutame ettemaksu, vaatame Krediidiinfot, kuid kõige parema teabe saab siiski lähikondsetelt ja tuttavatelt," ütles ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:06
    Otsi:

    Ava täpsem otsing