Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Energiastrateegiad ja raha

    Eesti energiapoliitika aastaid kestnud aruteludel on väga palju diskuteeritud energia tootmise, varustuskindluse ja keskkonnahoiu teemadel, kuid teisejärguliseks on jäänud tarbimine.
    Kuskilt on tekkinud väide, et energiasektor vajab 100 miljardit krooni investeeringuid energiavarustussüsteemide arendamiseks, uuendamiseks jne. See ilus summa lummab, kuid kahtlaseks jääb, milleks ja kas on vaja nii palju.
    Loogiline oleks, et energiastrateegiat kujundatakse ennekõike lõpptarbimisest lähtudes, sest tarbimisvajadused määravad tootmismahte. Tarbimise kohta ütlevad aga Eesti energeetika põhidokumendid vähe. "Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline arengukava kuni 2015" (2004) ütleb napilt: "primaarenergia tarbimine ei pea ületama 2003. aasta taset". Veebruaris valitsuses heaks kiidetud elektrimajanduse arengukava aga piirdub tarbimise kohta OÜ Põhivõrgu prognoosiga, et elektri tarbimine kasvab 1,6-3,8% aastas. Varasemas kavas oli hinnang, et säästupotentsiaal on 10-15%, kuid ei midagi selle kasutamisest.
    Kas energiaprobleemi on parem lahendada, lastes tarbimisel minna omasoodu ja panna tootmisse nii palju, kui on "vaja", või ohjata tarbimist? Seniste uuringute põhjal saab väita, et energia kokkuhoid on odavam, keskkonnasõbralikum ja töökindlam. Ehk tuleme välja 50 miljardiga 100 asemel?
    Vanade hoonete soojatarvet on võimalik rekonstrueerimisega 30-50% vähendada. Uued hooned võivad juba olla mitu korda väiksema energiatarbega. Selleks, et katta 1 kW lisavõimsust tarbija juures, tuleb investeerida kogu tarneketti, võimsust on vaja juurde 1,2-1,3 kW, arvestades kadusid ja vajalikku reservvõimsust. Hinnangute järgi on 1 kW kokkuhoid lõpptarbija juures (olenevalt meetmest) 3-50 korda odavam, kui selle asemel elektrijaamade 1,2 kW lisavõimsuse tarnimine tarbijani. 1 kWh kokkuhoid tarbija juures annaks kadusid arvestades u 4 kWh kütuse kokkuhoidu elektri tootmisel.
    Meil on suvine miinimumkoormus 400 MW ja talvine maksimum 1600 MW - investeeringud tuleb aga teha talvise maksimumi järgi. Üks võimalus ressursse paremini kasutada on toota soojuspumpadega soojust ja sesoonselt salvestada maa sisse talvise soojavarustuse tarbeks, see vähendaks tippvõimsuse vajadusi, asendaks gaasi jt katlakütuseid.
    Võiks vähendada hoonetele ja ettevõtetele antavat võimsuslimiiti. Energia "puudujääki" saab ju kompenseerida energiat säästvate abinõudega ja kulud võivad olla palju väiksemad. Või ettevõte ehitab ise koostootmisjaama. Võiksime toetada/finantseerida energia kokkuhoiu projekte miljarditega, mitte matta seda raha energia tootmisse.
    Autor: Heinar Nurste
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.