Meie börsifirmadesse usuvad välismaalased

Gamma Holding OÜ suuromanik Arvo Nõges arvas, et Tallinna börsi aktsiatel on halvim aeg möödas. "Arvan, et tulemused pole veel põhjast läbi käinud, kuid aktsia hinnad on vast põhjast läbi käinud." Ta lisas, et Tallinna Vesi oli tõenäoliselt esimese kvartali tulemuste põhjal Tallinna börsil tugevaim. "Ainuke ettevõtte Tallinna börsil, mis näitab tõenäoliselt aasta lõikes tulude kasvu, ilmselt ka kasumi kasvu," rääkis ta. Nõges sõnas, et on Tallinna börsilt aktsiaid juurde ostnud. "Olen viimase kuu aja jooksul natuke täiendanud oma positsioone."

Tallinna börsile investeerinud Tõnis Kiisküla ütles, et mats käis ära aastavahetusel, kui börs oli põhjas. "Siis oli korraks see mööda põhja lohisemine. Põhi peaks olema tükk aega tagasi seljataga," rääkis Kiisküla. "Tõenäoliselt oli ikkagi Telekom esimese kvartali kõige edukam firma Tallinna börsil. Ta on praegu kõige stabiilsem - teda on kõige vähem kõigutanud majandus- ja finantskriisid ning muud psühholoogilised kriisid," rääkis Kiisküla ja märkis, et ta on hakanud Tallinna börsilt aktsiaid juurde ostma.

LHV Groupi suuromanik Rain Lõhmus ütles, et Tallinna börsi esimese kvartali tulemustes midagi head pole. "Arvan, et ma pole sel aastal aktsiaid juurde ostnud," lisas ta.

Barclay hotelli juhataja Urmas Uustal ei arva, et Tallinna börsi aktsiad on halvima aja üle elanud. "Ma arvan, et ruumi on siin veel küllalt tulla - vähemalt osal aktsiaid on põhjast kaugel, põhi tuleb nende jaoks sel aastal."

Uustali arvates ei saa ainult esimese kvartali tulemuste põhjal öelda, milline firma on Tallinna börsil tugevaim. "Üks kvartal ei näita midagi. Raamatupidamises saab näidata alati mõne kvartali ulatuses nii, nagu vaja on. Peaks vaatama poolt aastat või pikemat perioodi," sõnas ta. Uustal tunnistas, et on Tallinna börsilt mõningaid aktsiaid juurde ostnud. "Olen ostnud tublimaid, mis on põhjast läbi käinud," kommenteeris ta.

Eestis elav rootslasest väikeinvestor Stefan Andersson usub, et Tallinna börs on põhja juba läbinud. "Praegu eelistan kindlasti Eesti aktsiaid välismaistele ja olen sel aastal juurde ostnud ka Tallinna Kaubamaja, Harju Elektri ja Merko Ehituse aktsiaid," kommenteeris ta. Devalveerimisriski kohta aktsia hindades vastas investor, et tema devalveerimisse ei usu.

Eesti Telekomi jaapanlasest väikeinvestor Sei Takano vastas Äripäeva küsimusele, kas Tallinna börsi aktsiad on põhjast läbi käinud, tabavalt: "Minu meelest on see põhi maa peal, aga mitte veel põrgus."

Ta lisas, et on Tallinna börsil investeerinud vaid Eesti Telekomi aktsiatesse ning põhjalikult tutvunud vaid selle firma kvartaliaruandega. "Isegi sellises sügavas majanduskriisis nagu Eestis on, ei lõpeta inimesed üksteisele helistamist," lausus ta. Takano lisas, et ootab Eesti Telekomilt selle aasta jooksul 1.-4. kvartali tulemusi kuni -20 protsendi piirimail.

Takano lisas, et mõned Eesti inimesed on temalt nõu küsinud investeeringute teemal Eestisse või välismaale ning tema on alati vastanud: "Hoidke raha! Miks? Aga sellepärast, et Eesti kroon on palju stabiilsem kui paljud aktsiad kogu maailmas."

Swedbank Marketsi aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind ootab ka tänavu teises kvartalis enamikult Tallinna börsi firmadelt nõrku numbreid.

"Aga see ei tähenda, et investorid end nendest kõigutada laseks," lohutas ta samas ning lisas: "Mis puudutab aktsiate hindu, siis ei ootaks enam suurt kukkumist üle suve, sest küllalt palju on neid, kes ootavad n-ö uusi põhju, mis tõenäoliselt jäävadki tulemata. Balti aktsiaid võiks juba 2010. aasta perspektiiviga osta küll, uus järsk langus ei ole kuidagi põhjendatud."

Lind ei näe suurt katastroofi aktsiahindadele isegi devalveerimises. "Usun, et isegi devalveerimise korral võib aktsiate hinna langus jääda väga lühikeseks, sest praegused hinnad sisaldavad seda juba osaliselt," möönis Lind.

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel on kindel, et makrotasandil ei ole Eesti majandus tsükli raskeimast osast veel läbi käinud ja seega püsivad makroriskid ka aktsiaturul aktuaalsed.

"Tasub vaid vaadata, mis lõunanaabrite juures toimub ning kuidas kohalikul võimutasandil tegeletakse piltlikult öeldes vaidlemisega, kelle käes peaks ämber veega olema, samas kui maja põleb. Riskid on kõrged ning regiooni turud seega väga spekulatiivsed. Seoses sellega pole Balti suund praegu ka SEB privaatpanganduse strateegilises huviorbiidis," kommenteeris Koppel.

Samas lisas ta, et Balti ettevõtted on ühest küljest küll vähemalt pikaajalise investori jaoks hinnatud atraktiivselt, vähemalt kui hakata võrdlema teiste arenevate turgudega. Samas lühemat perspektiivi vaadates istub regioon praegu paraja portsu ehk makromajanduslike riskide otsas, mis suisa sunnivad pilgu mõne teise turu suunas pöörama.

Koppeli sõnul on rahvusvaheliste institutsionaalsete investorite huvi Balti riikide vastu väike ja suhtumine jätkuvalt selgelt negatiivne. "Need, kes tunnevad piirkonda hästi, kardavad šokke valuutasüsteemis. Need, kes ei tunne, vaatavad, nagunii mööda. Kui te küsite, kas tõus või langus, vastan mina, et ükskõiksus ja äraootamine," ütles Koppel.

Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik usub, et Eesti majanduse raskuspunkt saabub sügisel. "Mingi hetk muutus müügisurve tõesti liiga suureks. Kui aga saadi aru, et olukord siiski sirgjooneliselt ei halvene, hinnad stabiliseerusid. Poole aasta jooksul saab Tallinna börsilt aktsiaid praegusest odavamalt osta."