Unustage valimistel Euroopa

Pühapäeval toimuvad europarlamendi valimised tunduvad igavad, kauged ja kiretud. Selle asemel, et käega lüüa, tehke need valimised endale lähedaseks. Kasutage võimalust ja andke oma hinnang praegu Eestis toimuvale.

Mitmed arvamusliidrid on kutsunud üles pöörama tähelepanu teemadele, mida europarlamendis saab mõjutada. Nad hoiatavad erakondade eest, kes üritavad saavutada edu Eesti-sisestel teemadel debateerides.

Mina aga kutsun teid just üles andma oma häält sellisele erakonnale või üksikkandidaadile, kelle kätte julgete usaldada ka Eesti riigi juhtimise. Europarlamendi valimised on hea võimalus näidata, mida te praegu toimuvast arvate ning millise partei lahendused aitavad kõige paremini majanduskriisis vaevlevat Eestit.

Kui näiteks mõni pereisa on kodus vägivaldne, aga tööl käitub ontlikult, siis me ei saa tema tegevust tööl hinnates jätta tähelepanuta tema tegevust kodus. Sama kehtib erakondade ja eurovalimiste kohta.

Mina panin parteid paberile ritta ja kirjutasin nende juurde, mis mind konkreetse erakonna puhul praegu kõige enam häirib. Selle pealiskaudse ja emotsionaalse hinnangu tulemusena saan täna väita, et minu häält võivad pühapäeval loota ainult kaks parteid.

Ma ei hääleta Rahvaliidu poolt. Neid tabanud kohtuasjad on tekitanud veendumuse, et selle erakonna nimi oleks pidanud olema Röövliliit. Seni, kuni erakond ei ole eksesimehe Villu Reiljani tegemisi tauninud, nad minult ühelgi valimisel häält ei saa.

Ka Keskerakonna ma välistan, sest mulle ei meeldi nende manipuleerimine valijatega ning see, et nad lörtsisid ära e-hääletamise idee. Ma ei mõista, miks nii suure toetusega erakond kasutab valimiste ajal allapoole vööd võtteid. Lisaks veel nende tegevus Tallinna valitsemisel. Jumal tänatud, et neid pole Toompeal võimul.

Minu häälest peab pühkima suu puhtaks ka Reformierakond, kes on viimase paari aastaga suutnud mängida maha kõik need reformid, mida nad 10 aastat tagasi võimule tulles asusid Eestis tegema. Lühiajalise kasu eesmärgil kutsusid nad esile valitsuskriisi, mida nüüd ei suuda kiiresti lahendada.

Ja siis veel nende demagoogiast kisendav valimisreklaam, kus Urmas Paet lubab Euroopas kaitsta vanemapalka ja madalaid makse.

Tegelikult aga Paet europarlamenti ei lähe ning Reformierakonna juhtimisel on Eestis maksukoormus kiiresti kerkinud. Ansip tahab tõsta näiteks töötuskindlustusmaksu, mida Paet erakonna valimisreklaamis välistab.

Kahtlev olen ka roheliste toetamise osas, sest nad ei julge võtta Eestis valitsusvastutust. Ma ei saa anda oma häält parteile, kes lööb kriisisituatsioonis põnnama. Üks põhjus võib olla selles, et neil pole häid lahendusi. Valitsuskriis on põhjus, miks ma olen asunud mõtlema sotsiaaldemokraatide toetamisele pühapäevastel valimistel. Minu maailmavaade ei lange küll sotsidega kokku, aga Andrus Ansipi ja Mart Laari soov teha Ivari Padarile kambakas ning Jüri Pihli tulemuslik töö siseministrina on sotside aktsiaid tugevalt kergitanud.

Isamaa ja Res Publica Liitu oleks mul esmapilgul lihtne toetada, sest ka mulle istub parempoolne maailmavaade.

Selle erakonna maine on viimastel nädalatel aga devalveerunud, sest mulle on jäänud mulje, et Mart Laar mängib valitsuskriisi juures topeltmängu, soovides saada peaministritooli ning unustades, et Eesti vajab praegu tugevat enamusvalitsust.

Jäävad veel üksikkandidaadid ja erakonnad, kes ei ole riigikogus esindatud. Minu jaoks on nad tundmatud ja seetõttu sarnaneks nende toetamine pea ees tundmatus kohas vettehüppega.

Tõenäoliselt ma teen oma valiku seekord sotside ja IRLi vahel. Otsuse määrab see, kuidas hakkab lahenema tüli Toompeal ning milliseid majanduskriisist väljumise ideid erakonnad pakuvad.