Uuring: Eesti firmajuht suhtub võõrtöötajasse avatult skeptiliselt

04. juuni 2009, 11:30

Uuringufirma Saar Poll poolt erafirmade
juhtivtöötajate seas läbi viidud fookusgrupiintervjuu kinnitas, et kuigi
väljaütlemistes on tööandjad võõrtööjõu värbamise suhtes üldiselt avatud
meelega, siis ei laiene seda tüüpi suhtumine sugugi mitte kõikidele
vähemusgruppidele ega kõikidele ametikohtadele.

Enamik grupivestluses osalenud juhtidest kinnitas küll, et peab tööjõu värbamisel oluliseks isikut ja tema oskusi, mitte niivõrd etnilist, rassilist ega usulist kuuluvust. Samas selgus, et teatud töölõikudesse, ametikohtadele või kliendigruppidega suhtlemiseks võetakse teadlikult tööle mingi kindla rahvuse esindajaid. Skeptilised ollakse selge usulise kuuluvusega inimeste suhtes, eriti islamiusku kuulujate osas.

Mida geograafiliselt lähemal asuvast regioonist inimene pärit, seda positiivsemalt ollakse meelestatud. Kõige rohkem usaldust tekitavad Skandinaavia päritolu töötajad. Hoolimata suhtelisest avatusest multikultuurilise tiimi suhtes, kiputi meeskonnajuhi rollis kõige meelsamini nägema “kedagi meie seast”. Üldiselt oldi seisukohal, et tänases olukorras on Eestis suurem vajadus muulasest spetsialisti kui lihttöölise järele.

Võõrtööjõu värbamises ettevõttesse nähakse näiteks selliseid positiivseid aspekte nagu mitmekesised kogemused, lai silmaring, värske vaatenurk. Enamasti peetakse vöörtöölisi pühendunuks ja lojaalseks. Kuigi multikultuurilisus annab kollektiivile teatava lisaväärtuse, kardetakse ka, et see võib kaasa tuua meeskonna lõhenemise. Hirmu tekitavad drastilised kultuurierisused, harjumatu tööeetika ja teistsugused standardid, tundmatus võõrapärase kolleegi töökvaliteedi suhtes, võimalikud suhtlemisraskused. Samuti uskusid vestluses osalenud, et teatud juhtumitel võib võõrapärane päritolu ettevõtte klientide seas võõristust või umbusku, vahel aga hoopis põnevust ja huvi tekitada.

Diskrimineerimist seostasid vastajad pigem rassi, nahavärvi või sooga, mitte niivõrd rahvusliku kuuluvusega. Keeleoskuse nõude esitamist töötajale ei pidanud vastajad diskrimineerimiseks, vaid olid veendunud, et keelenõuded tingib iga värvatava töötaja ametijuhend. Enamasti oldi seisukohal, et eesti keelt peaks oskama töökohal suhtlemisega kokku puutuv töötaja ja eriti klienditeenindaja.

Ebavõrdset kohtlemist ja diskrimineerimist ei tajutud sünonüümidena – esimest peetakse mõnevõrra kergemakujuliseks kui teist. Võrdse kohtlemise seadusest oldi küll ühtteist kuulnud, kuid ükski vastaja ei olnud seadusega lähemalt tutvust teinud ega tunnetanud selle järgi praegu ka vajadust. Enamasti kiputi seadust segi ajama soolise võrdõiguslikkuse seadusega, seega teadlikkus võrdse kohtlemise seadusest osutus osalejate seas madalaks ja vajaks rohkem selgitamist. Sõna „võõrtööjõud“ on küll sisuliselt arusaadav, kuid omab vastajate hinnangul negatiivset konnotatsiooni. Alternatiivina pakuti välja „välistööjõud“ ja „tööränne“.

Uuring viidi läbi tänavu märtsi keskel.

Milline on Eestis tänavu multikultuurseim firma, selgub oktoobri lõpuks. Konkursil osalemise andkeedid ja lisainfot saab http://www.aripaev.ee/multikultuurne

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. June 2009, 11:30
Otsi:

Ava täpsem otsing