Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lugu kustumatust kunstitalendist
Prantsuse režissööri Martin Provosti 2008. aastal valminud film räägib tõsielulise loo Séraphine de Senlis'st. Naivistlikust prantsuse kunstnikust, kelle elu oli kõike muud kui lust ja lillepidu.
Nüüdseks oma töödega maailmakuulsate galeriide seinale jõudnud Séraphine sündis 19. sajandi keskpaigas. Enne 1912. aastat oli ta Pariisi lähedal Senlis' linnas elav vähese haridusega tavaline karjus ja teenijanna.
Et tal oli linnarahva seas lihtsameelse kuulsus, siis hoidis ta linnamelust kõrvale ja otsis endale kaaslasi loodusest. Kõigest sellest ka film räägib.
Kogu oma vaba aja veetis kunstitalent looduses ringi käies, sealset rikkalikku keskkonda imetledes ning kõiki kogetud tundeid ja emotsioone koos killukese looduse enesega lõuendile jäädvustades. Nimelt sai ta maalimiseks vajalikud vahendid otse inspiratsiooniallikast - loodusest.
Erakordsed värvitoonid sündisid tänapäeva inimese jaoks, kes harjunud värvi enamasti ikka poest ostma, üpris ebatavalisematest vahenditest -
taimede, mulla, loomavere, puuviljade, seente ja muu loodusliku kokku segamisel.
Täiesti kogemata märkas tema talenti saksa kunstikriitik, kuraator ja kollektsionäär Wilhelm Uhde.
Viimase abil ja toetusel saigi naisterahvast küps kunstnik, kes teenis leiba äärmiselt keerulisel perioodil - kahe maailmasõja vahel, suure depressiooni ajal, kui kunst ei olnud ammugi enam prioriteetne valdkond.
Tema loominguline karjäär jäi küll lühikeseks, ent olid sedavõrd märkimisväärne, et tal on kindel koht tolle aja suurte nimede nagu Claude Monet, Pablo Picasso, Pierre-Auguste Renoir' ja teiste kõrval.
Filmi tegijad on saanud siiani rõõmu ja edu tunda. Kokku on film pälvinud 15 auhinda, millest olulisim seitsmes eri kategoorias Prantsuse rahvusliku filmiauhinna Césari võitmine, millest üks oli muide ka parima filmi eest.