Kommentaar: tööhõivet tõstaks kuni 24aastaste lihtsam vallandamine

08. juuni 2009, 15:45

Tööhõivet võib parandada kuni 24aastaste
töötajate lihtsustatud korras vallandamise regulatsioon, mis võiks olla
analoogne katseajal töölepingu lõpetamise tingimustega, kirjutab Äripäevale
advokaadibüroo Eversheds Ots Co vandeadvokaat Rando Maisvee.

Järgneb kommentaar:

Valitsuse viimases koosseisus püsimise takistusena avaldati maailmavaatelised erinevused küsimuses, kuidas lahendada uue töölepingu seaduse jõustumisega kaasnev Töötukassa rahaline koormus. Suutmatust uue seadusega kaasnevaid kohustusi kanda plaanitakse kompenseerida raha sisulise ümberjaotamisega ettevõtjate ja töövõtjate vahel viisil, mis kärbib uue seaduse vastuvõtmisel reklaamitud majanduse konkurentsivõimelisemaks muutmise ideed. Nii võib konkurentsivõimet kahjustavaks pidada töötuskindlustusmakse määra tõusu kui ka seaduse jõustamise osalist või täielikku edasilükkamist, samuti selle muutmist sarnanemaks 90ndate alguse (või varasema aja) vaimu kandva töölepingu regulatsiooniga. Halbadest valikutest vähim halvima valimisel lihtsustab otsustamist alternatiivsete ja pikemaajalist mõju omavate lahenduste kaalumine. Sellised lahendused võivad kergendada ebapopulaarsete tagajärgede talumist.

Milline on reaalsus? Kolmveerand riigieelarve tuludest laekub maksudest, millest suurim on sotsiaalmaks. Töötuse määra kiire kasv (statistikaameti andmeil 2009. a. I kvartalis 11,4%) ja sellest tuleneva maksutulu kahanemise tingimustes on selge, et sisemajanduse selgroo olulise lüli moodustab tööhõive. Võrreldes töötuse määra viimasel kolmel aastal vanuserühmade kaupa, ilmneb, et kuni 24-aastaste töötuse määr on võrreldes kogenenumatega ligi kaks korda kõrgem. Tundub, et üleminekuaeg koos 27aastaste ministritega on jäädavalt möödas. Sarnane on olukord ka mujal vananevas Euroopas. Kõikjal eelistatakse dünaamilistele ja tugevatele noortele vanemaid ja kogenenumaid töötajaid. Mõistetav. Noor võib ju minna kooli või hakata ise ettevõtjaks. Reaalselt aga jääb suur osa ühiskonna potentsiaalist kasutamata ehk primitiivsemalt – osa võimalikust maksu- ja sundkindlustuse tulust laekumata.

Millised on alternatiivid? Töölepingu seaduse paindlikkust on võimalik suurendada. Hetkel vastu võetud redaktsioon sisaldab mitmeid norme, millest poolte kokkuleppel kõrvalekaldumine on keelatud. Nii puudub ettevõtjatel vabadus korraliselt ehk ilma erilist põhjust avaldamata töölepingute lõpetamiseks. Töötajatele aga on vastav õigus antud. Sellistest piirangutest saaks kehtestada erandi, soodustamaks noorte värbamist. Ka Euroopa nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ artikli 6 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Veelgi enam – sama direktiivi kohaselt võib erinev kohtlemine seisneda tööle pääsemises, töö saamises ning töölt vabastamise eritingimuste kehtestamises muuhulgas noortele. Prantsusmaal testitigi noorte tööhõive parandamist seadusega, mis võimaldas alla 26aastaste töötajate lepinguid lihtsustatult lõpetada. Ka meil on põhjust sama võtet kaaluda. Tööandja, teades, et tal on võimalik kogenematut noort riskivabalt ja lihtsalt vallandada, on motiveeritud palkama uusi töötajaid, kes seni oleks jäänud ukse taha.

Kas selline tööhõivet parandav lahendus on rakendatav? Uut töölepingu seadust kavatsetakse muuta ja juba ringleb ka vastav eelnõu. Kuni poliitikud vaidlevad, kuidas edasi liikuda, seisab eelnõu paigal. Selle surnud aja jooksul saab muudatustepaketti täiendada nähes ette, näiteks, et enne tööle asumist pikalt tegevusetuna püsinud kuni 24aastase töötaja lepingu lõpetamise regulatsioon on analoogne katseajal töölepingu lõpetamise tingimustega. Vastav noorte erikohtlemine oleks ka kooskõlas direktiivi nõuetega, sest selline erand, kehtestatuna eesmärgiga parandada tööhõivet, on objektiivne ja mõistlik nagu nähtub Euroopa Kohtu otsuse põhjendustest Mangoldi asjas. Samuti oleks selline erisus kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, sest ka Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud. Kui selline regulatsioon kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõtetega välja töötada, saaks üheaegselt tööõiguse reformiga parandada ka tööhõivet, tõsta maksutulusid jne. Kui Eestis seni kulisside taga sellist lahendust pole analüüsitud, siis just praegu on selleks kohane aeg.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. June 2009, 16:43
Otsi:

Ava täpsem otsing