Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Alapakkumine võib peita ümbrikupalka
"Kui uus riigihangete seadus tuli, siis võeti see sealt välja ja põhjendus oli eurodirektiividele mittevastavus," rääkis ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Indrek Peterson ning lisas, et eurodirektiivide seisukohast oli sätte näol tegemist ettevõtlusvabaduse piiramise või ahistamisega.
"Tekkinud olukorda kasutatakse sama klausli all päris palju ära. Küllaltki tõenäoline on ja ka maksuamet on seda kinnitanud, et ümbrikupalkade maksmine on kasvanud ja eks üks põhjus ongi see, et makstakse vähem ametlikult ja tänu sellele saab osaledes pakkuda madalamat hinda," rääkis Peterson, kelle sõnul ei kohtle seadus seetõttu kõiki pakkujaid võrdselt. "Välja võetud seadusesäte oleks võinud sellist käitumist välistada," lisas ta.
Petersoni sõnul võib ümbrikupalk olla üks põhjus, miks pakutakse põhjendamatult madalat hinda ehk selle arvel suudetakse hinnad alla lüüa. Ta tõdes, et seal võib olla ka muid põhjuseid, mis seda teha lubavad.
"Ümbrikupalga skeemi on võimalik pikaajaliselt kasutada ja pakkumise hinda nii alla lüüa," märkis ta.
Riigihangetel eduka Facio Ehituse tegevjuht Toomas Tromp ütles, et ta ei oleks põhimõtteliselt selle vastu, et palgatasemed ei saaks riigihankel osalemisel erineda üle 30 protsendi.
"Aga kust me võtame selle arvu ja kuidas me seda arvutame? Kas sinna hulka tuleks võtta ka ettevõtte juhatuse nõukogu ja juhatuse palgad?" tõstatas juht sektori keskmise palga määratlemise probleemi.
Kuna riigihangetel osalevad peamiselt suured firmad, siis nendel suure tõenäosusega ümbrikupalga maksmise probleemi pole. "Seega saab teha alapakkumist mingite muude asjade arvel," lisas ta.
"Kui spekuleerida, siis saab teha madalamat pakkumist selle mõttega, et alltöövõtjad hoiavad oma pakkumisi madalal, kuna neil on mitte nii aus palgasüsteem," rääkis Tromp ning lisas, et usub, et peatöövõtjate keskmised palgad sinna 70 protsendi sektori keskmise palga sisse ka jäävad. "See ei mõjuta olukorda, et alltöövõtjad ümbrikupalka maksavad, ja küllap nad seda ka teevad. See ei ole väga suur saladus," nentis ta.
"Need, kes riigihangetel osalevad, on ikkagi suurettevõtted, ja ma ei usu, et seal ümbrikupalka makstakse," rääkis Vennad Ehituse üks omanik ja tegevdirektor Agu Mutli. Pigem on pisikesed alltöövõtjad need, kelle hinnad konkurentsi tõttu alla tambitakse, arvas ta.
"Meid see seadus seganud ei ole. Sellest probleemi tekkinud ei ole," lisas ta paar aastat tagasi jõustunud riigihankeseaduse kohta.
"Kindlasti on see hea, kui konkureerida saavad need firmad, kes maksavad oma inimestele korralikult palka," vastas Mutli küsimusele, kas riigihankel on oluline, et kõik osalejad peaks ühte suurusjärku jäävat palka maksma.
Allhankijate kohta teadis Mutli aga rääkida, et luuakse firmasid, mis teevad väga odavalt, ilmselt ka ümbrikupalka makstes, ühe projekti ära ja siis firmad likvideeritakse. Kõik maksud jäävad maksmata. "Loomulikult on probleem, kui lihtsalt tehakse nii odavalt ja makse ei maksta," lisas ta.
Tartu Ehituse üks osanik ja finantsdirektor Aado Kivi ütles, et praegu on kulude kokkuhoid tõsine teema. Ta tõdes, et üks suur kulu on palk ehk tööjõukulud. Kivi on seisukohal, et riigihankel osalejate palkasid ja nende ühtlust võiks jälgida.
Tema sõnul kandub ümbrikupalga maksmise probleem peatöövõtjalt üle alltöövõtjale, kui riigihange on võidetud väga odava pakkumisega.